Cealkkačoavdin

Mii leat čohkken máŋgga gáldus cealkagiid maid leat fas heivehan, ja de leat daid analyseren. Sátneluohkáid ja funkšuvnnaid oanádusat sáhttet álggos leat apmasat geavaheddjiide, muhto VISL-siidduid oanádusat fertejit leat seammáláganat buot gielaide. Badjelaš duhát cealkaga geavahuvvojit sihke spealuin, Killerfilleris ja cealkkamurrii. Dát cealkagat leat juhkkojuvvon golmma čoakkáldahkii nu ahte sáhtát álgit álkkimus cealkagiiguin. Dasa lassin leat su 640 cealkaga dušše Killerfillera várás. Dain lea morfologiija heivehuvvon dan geavahussii.

Mis leat golbma cealkkašlája:

Sammallahti mielde gávdno maid "čurvencealkka" mii ovdanbuktá imaštallama, ja álgá partihkkaliin dahje advearbbain: Gal juo lea báhkas!. Min cealkkačoakkáldagain eai leat dakkár cealkagat.

Interjekšuvdna ii gula cealkagii, ja min čoakkáldagas dat dahká sierra cealkaga. Omd. dás leat guokte cealkaga: Hei, boađe mu lusa!.

Cealkagis leat okta dahje eanet cealkkalahtut. Cealkkalahttun sáhttá leat:

• eaŋkilsátni, ja dalle merkejuvvo omd. "S:n" (=subjeaktan lea substantiiva)
• gihppu mii lea eanet go okta sátni, ja dalle merkejuvvo omd. "S:g" (=subjeaktan lea gihppu)
• oalgecealkka, ja dalle merkejuvvo omd. "S:cl" (=subjeaktan lea oalgecealkka)
• paratáksa, ja dalle merkejuvvo omd. "S:par" (=subjeaktan lea paratáksa)

Cealkka (cl) sáhttá leat sihke ollescealkka ja oalgecealkka ja dain lea finihtta vearba. Dasa lassin sáhttá lea cealkkavástta mas ii leat finihtta vearba (icl). Vearba sáhttá váilut jus lea ellipsa (acl - averbal clause). VISL-systemas cealkagis leat cealkkafunkšuvnnat, ja gihpus fas oaivi ja dependeanta.

Mii geavahit čuovvovaš cealkkalahtuid:

Cealkagis sáhttet leat gihput. Juohke gihpus (g) leat unnimustá guokte lahtu - oaivi (H) ja dependeanta (D), mii lea seammá go attribuhtta dahje komplemeanta. Gihpus lea dušše okta oaivi, muhto das sáhttá leat eanet go okta depedeanta.

Go galgá meroštallat mii sániid lea man sáni dependeantan, ja mii sániid lea man sáni oaivin, de sáhttá geavahit semantihkalaš gaskavuođa, morfologiija (oaivi lea sojahanhámis maid gihpu sadji ja funkšuvdna cealkagis gáibida), saji (dependeantta sáhttá dábálaččat sirdit ovttas oivviin) ja universálavuođa (sátni sáhttá leat seamma oaivvi dependeantan das fuolákeahttá makkár sojahanhámis oaivvis lea ja makkár sadji dahje doaibma das lea cealkagis) (Sammallahti 2005).

Dás leat ovdamearkkat - gihppu lea merkejuvvon ruođuiguin, oaivi fas rukses ivnniin:

- Mun orun (stuorra vilges viesus). - Oaivi lea substantiiva.

- Dovdet go (William Turnera)? - Oaivi lea propra (namma) mii maid lea substantiiva.

- Dat orru (buorre fanas). - Oaivi lea adjektiiva.

- Dát manna (hui bures). - Oaivi lea advearba.

- Son čállá girjji (nuoraid birra). - Oaivi lea postposišuvdna ja stivre dependeantta kásusa.

- (Maŋŋil bottu) lei boađus 0-0. - Oaivi lea preposišuvdna ja stivre dependeantta kásusa.

- Don (sáhtát boahtit) dál. - Sammallahti mielde oaivi lea veahkkevearba, muhto mii čuovvut VISLa vuogi ja dalle váldovearba lea oaivi.

- Mus leat (guokte oambeali). - Oaivi lea lohkosátni mii lea nominatiivvas nugo funkšuvdna gáibida, ja dat doaimmašii maid cealkagis dependeantta haga.

- Mun ledjen (máŋgga sajis). - Oaivi lea substantiiva mii lea lokatiivvas nugo funkšuvdna gáibida.

- Juhán vulggii dohko (viđain nieiddain). - Oaivi lea substantiiva mii lea komitatiivvas nugo funkšuvdna gáibida. Dependeanta lea maid komitatiivvas go lea olles kongrueansa.

- Son lea viššaleabbo (go mun). - Oaivi lea konjunkšuvdna.

Gihpu lahtut leat:

Gihpu siste sáhttá leat nubbi gihppu:

(Maŋŋil (vuosttaš vuoru)) lei boađus 0-0."

Siskkit gihpus lea "vuoru" oaivi ja "vuosttaš" dependeanta. Olggut gihpus lea "maŋŋil" oaivi ja "vuosttaš vuoru" lea dependeanta.

dahje vel eanet dásit:

(Maŋŋil (láivves (vuosttaš vuoru))) lei boađus 0-0.

Siskkimus gihpus lea "vuoru" oaivi ja "vuosttaš" dependeanta. Gaskkamus gihpus lea "vuosttaš vuoru" oaivi ja "láivves" dependeanta. Olggumus gihpus lea "maŋŋil" oaivi ja "láivves vuosttaš vuoru" lea dependeanta.

Muhtomin sáhttet leat eanet depedeanttat seammá oaivái, nugo bajimus cealkagis: "Mun orun (stuorra vilges viesus)." - dahje: "Mun (in sáhte boahtit) odne." Gihput leat ruođuid siste.

Muhtumin lea gihppu juohkásan guovtti sadjái danne go lea eará cealkkalahttu gaskkas. Omd. dán cealkaga verbála lea "áiggun vuoššat" muhto objeakta juohká dan guovtti sadjái: Dál gal áiggun mulju vuoššat.

Sánit, gihput dahje cealkagat sáhttet leat bálddalagaid ja realiseret seammá funkšuvnna. Dalle gohčoduvvojit konjuŋktan (CJT) ja bálddalastojuvvojit dábálaččat koordináhtoriin (CO), omd. "ja", "dahje", "vai", "muhto", "sihke - ja", "(ii) - (ii)ge".

VISL-cealkkamuoras paratáksa merkejuvvo funkšuvnnain, omd. "S:par" - subjeaktan doaibmá paratáksa, dahje "STA:par" - muitaleaddji cealkagis leat guokte dahje eanet cealkagat.

Ovdamearkkat:

- Mii rievidit ja hearjidit jávohaga. - "V:par" (=Paratáksa doaibmá verbálan.)

- Mun láibbun sihke šuhkoládagáhku ja lákcagáhku. - "Od:par" (=Paratáksa doaibmá objeaktan.)

- Mu áhkku lea jápmán, muhto mu áddjá eallá velge. - "STA:par" (=Paratávssas leat guokte cealkaga.)

- Mánná ii hálit borrat iige juhkat. - "STA:par" (Paratávssas leat guokte cealkaga muhto koordináhtor ii merkejuvvo danne go "iige" lea finihtta vearba ja gullá nuppi cealkaga verbálii.)

Muhtumin konjuŋktat leat oassin ovtta gihpus, ja dalle merkejuvvo "X:par". Dán cealkagis "sojahit" ja "ráhkadit" gullet seammá verbálii man dependeanta lea veahkkevearba "galgat":

- Oahpaheaddji čilge govt mii galgat sojahit sániid ja ráhkadit cealkagiid. - "X:par"

Bálddalastima oktavuođas geavahit dáid oanádusaid:

Oahppogirjjit definerejit syntávssalaš funkšuvnnaid máŋgga láhkái, ja muhtun girjjit guđđe rabasin guovddáš áššiid. Mii leat buohtastahttán girjjiid, ja leat ferten válljet. Muhto dehálaš livččii ahte min definišuvnnat dorjjošedje dan maid oahppit ohppet vuođđoskuvllas ja joatkkaskuvllas, nu ahte mii váldit áinnas vuostá kommentáraid.

Subjeakta ja finihtta vearbahápmi kongruerejit dábálaččat. Muhto dihto subjeavttain mat leat ovttaidlogus, sáhttá lea máŋggaidlogu mearkkašupmi, omd. álbmot ja dalle vearba sáhttá leat máŋggaidlogus. Verbála lea ovttaidlogus jus lea sáhka ávdnasiin dahje abstrávttain. Jus subjeavttas leat eanet oasit, de verbála sáhttá čuovvut lagamus subjeaktasáni logu ja persovnna, omd. Jogo mun dahje don galggat dan bargat. Subjeaktan sáhttet leat earret nomeniid, maid infinitiiva ja oalgecealkka.

Verbála sáhttá leat eaŋkil (dušše finihtta vearbahápmi) dahje máŋggageardán (finihtta vearbahápmi + infinihtta vearbahápmi). Cealkagis lea prisihpas álo verbála, muhto gávdnojit ellipsat vearbála haga, nugo Gosa don dál?, dahje dábálaččat váilo verbála paratávssa nuppi cealkagis go cealkagiin lea seammálágan vearba, omd. Unna mánážat dulbmet eatni askki, stuora mánát (dulbmet) fas váimmu.

Infinihtta vearbahámit mat gullet verbálii leat:

• - perfeakta partisihppa, omd (lean) boahtán
• - biehttalanhápmi, omd (in) boađe
• - aktio essiiva, dalle go dat čuovvu leat, orrut dahje lihkadanvearbba, omd (lea) muohttime, (orru) leamen, (finan) viežžame.
• - aktio lokatiiva sáhttá gullat verbálii, omd (heaitit) juhkamis
• - infinitiiva, omd (áiggun) boahtit

Infinitiiva gullá verbálii jus dat čuovvu veahkkevearbba (modála dahje sullásaš vearbba), omd. (soaittán) boahtit, perfeakta konditionála 2, omd. (ledjen) dadjat ja supiinna (amas) nohkkat (Nickel).

Gávdnojit kriteriijat maid vuođul sáhttá iskat leašgo vearba veahkkevearba vai ii, muhto veahkkevearbbain eai leat nu ovttalágan iešvuođat ahte álkit sáhttá bidjat rájiid. Sáhtát lohka eanet dan birra girjjis Magga 1982.

Mii atnit dáid vearbbaid veahkkevearban: bállet, berret, dáidit, fertet, galgat, gillet, lávet, sáhttit, seahtit, soaitit, viggat, áigut, álgit, beassat, háliidit, máhttit, nagodit, ollit, orrut, sihtat, veadjit, boahtit. Muhtumiin dáin vearbbain leat guokte geavahusa, omd. veadjit ja boahtit, ja dat sáhttet dan dihte leat váldovearban maid.

Objeakta Jus lea nomen, de dat lea akkusatiivahápmásaš cealkkaoassi mii passiivacealkagis šattašii subjeaktan. Go verbála lea kausatiiva vearba, de cealkagis sáhttet leat guokte objeavtta, nubbi doaibmá kausatiivasuorgása objeaktan ja nubbi fas ieš vearbba objeaktan, omd. "su" ja "dan": Mii su dan barggahii? . Nickel gohčoda objeaktan maid nomeniid mat rekšuvdnavearbba dihte leat illatiivvas, lokatiivvas ja komitatiivvas, omd. "sutnje": Mun liikon sutnje, go earát gohčodit daid advearbiálan. Mii eat jáhke ahte Nickela vuohki lea dábálaš skuvllain, ja danne mii eat čuovo dan.

Objeaktan sáhttet leat earret nomeniid, maid infinitiiva, oalgecealkka ja cealkkavástta, omd. "goarrut" "ahte bussá čohkkái muora vuolde" ja "bussá čohkkámin muora vuolde": Son oahppá goarrut. Sáhpán oinnii ahte bussá čohkkái muora vuolde. Sáhpán oinnii bussá čohkkámin muora vuolde.

Muhtumin predikatiiva sáhttá váldit objeavtta, nugo "guliid": Dat lea hui oažžul guliid.

Habitiiva muitala geas lea dahje gii oažžu. Cealkkalahttu sáhttá leat lokatiiva- dahje illatiivahámis. (Nickel) Nissonis lea rukses biila. Munnje šattai ahkit.

Predikatiiva eksistentiála ja habitiiva cealkagiin. Eksistentiálacealkagiid nominatiivahápmásaš cealkkalahttu kongruere verbálain, muhto duála ii geavahuvvo, nugo normála cealkagis. Eksistentiála cealkka lea Jávregáttis ledje guokte olbmo. , muhto Guokte olbmo leigga jávregáttis. lea normála cealkka. Seammáládje go lea habitiiva cealkka: Mus leat guokte máná. Dáin cealkagiin livččii vejolaš atnit nominatiivahápmásaš cealkkalahtu subjeaktan, nugo dahkko ođđaseamos oahppogirjjis, Sara 2006, ja nu dahká maid Sammallahti. Mii leat dattetge válljen gohčodit dan predikatiivan, seammáládje go Nickel 1994, Helander ja Ijäs/Turi 1998.

Subjeaktapredikatiiva muitala makkár subjeakta lea dahje šaddá, dahje manin gohčoduvvo. Nieiddat leat čeahpit. Son šaddá stuoris. Nieida gohčoduvvo Unna Márehažžan. Nominatiivahápmásaš subjeaktapredikatiiva čuovvu subjeavtta logu.

Sihke Ijäs/Turi 1998 ja Helandera mielde 'stális' lea predikatiiva dan cealkagis: Niibi lea stális. danne go muitala niibbi iešvuođa, ahte lea stálleniibi. Nickel 1994 mielde dat lea advearbiála. Mii lea maid gohčodan dan subjeaktapredikatiivan danne go dalle boahtá buorebut oidnosii ahte cealkagis Guksi lea muoras leat guokte dulkoma. Nuppis lea "muoras" adverbiála (ahte muoras lea guksi) ja nuppis lea "muoras" subjeaktapredikatiiva (ahte lea muorraguksi).

Objeaktapredikatiiva sáhttá leat akkusatiiva- ja essiivahápmásaš nomen ja dat muitala makkár objeakta lea, omd. "gonagassan" ja "hui buriid": Sii válljejedje su gonagassan. Gáhkuid son ráhkada hui buriid. Akkusatiivahápmásaš objeaktapredikatiiva čuovvu objeavtta logu.

Eará predikatiivvat leat Nickel 1994 mielde habitiivapredikatiiva, nugo "Norgga riikavuložin": Makkár vuoigatvuođat dain leat Norgga riikavuložin? ja predikatiivapredikatiiva, omd. "nu galbmasat": Márehis leat gieđat nu galbmasat.

Advearbiála lea verbála dahje predihkáhta mearus mii ii leat objeakta iige predikatiiva. Dakkár advearbiálat maid haga verbála ii birge, gohčoduvvojit deavddaadvearbiálan. Luovos advearbiálat fas eai leat bákkolaččat. (Magga 1980). Advearbiálan sáhttá leat advearba, (partihkkal), nomen, preposišuvdna- ja postposišuvdnagihppu, vearbbaid nominálahámit (vearbagenetiiva, vearbaabessiiva, infinitiiva, gerunda, aktio lokatiiva, perfeakta partisihppa) ja oalgecealkka.

Ovdamearkkat (Nickel 1994):

• 'Goađis' leat guokte áhku.
• Mun boađán 'bearjadaga'.
• Mun čálán 'mášiinnain'.
• Láibi lea 'beavddi alde'.
• Son čállá 'čábbát'.
• Mun boađán 'go siđát'.
• Mun bohten 'vácci'.
• Dan mun vajáldahtten 'logakeahttá'.
• Mun fillehallen 'dan olbmui'.
• Muital 'eadnái'!
• Mii doalvvuimet ealu 'guokte miilla' 'dan beaivve'.
• Dat bođii 'dán geainnu'.
• Boađe sisa 'gáfe juhkat'.

Koordináhtorin doaibmá bálddalasti kunjunkšuvdna. Koordináhtor sáhttá bálddalastit cealkagiid, cealkkalahtuid dahje depedeanttaid. omd. ja, dahje, sihke, vai, muhto.

Subordináhtorin doaibmá vuollálasti konjunkšuvdna mii laktá oalgecealkaga váldocealkagii, jus, go, ahte, daningo, vaikko.

Gáldolistu.

• - Pope/Sara 2004: Eatnigiella - Giellaoahpu váldogirji. Davvi Girji. - Vuođđoskuvllas vuosttašgiela oahppit dábálaččat geavahit dán.
• - Nickel 1994: Samisk grammatikk. Rievdaduvvon 2. deaddileapmi. Davvi Girji. - Geavahuvvo universitehta- ja allaskuvladásis.
• - Helander 199?: Cealkkaoasit. Sámegiela vuođđofága, Romssa universitehta
• - Magga 1980: Giellaoahppa. Dieđut nr.3. Sámi Instituhtta.
• - Magga 1992: Modalverb og infinitiv innen verbalet. Prosjektrapport. Dieđut nr 1, Sámi Instituhtta.
• - Ijäs/Turi 1998: Sánit teakstan. Davvi Girji. - Geavahuvvo joatkkaskuvllas.
• - Sammallahti 2005: Láidehus sámegiela cealkkaoahpa dutkamii. Davvi Girji.
• - Sara 2006: Joatkke ain. Davvi Girji.- Geavahuvvo nuoraidskuvllas nubbigiellaoahpahusas.

Dás sáhtát lohkat sátneluohkáid birra: Satneluohkát

Jus háliidat hárjehallat cealkagiid čoavdit: Cealkkamuorra