Advearbbat

Báikeadvearba muitala gos juoga dáhpáhuvvá. Báikeadvearbbas sáhttá leat unna sojahanparadigma, nu ahte ee. lea vejolaš earuhit illatiivva ja lokatiivva gaskkas. Advearbbain nugo doppe dáppe dieppe lea lokatiivvalaš mearkkašupmi, ja advearbbain nugo dohko deike diehko lea illatiivvalaš mearkkašupmi. Advearbbain nugo dákko, duokko, diekko lea maid lokatiivvalaš mearkkašupmi. Dat geavahuvvojit ráddjejuvvon guovlluid birra.

• Elle lea 'dáppe'.
• Elle boahtá 'deike'.
• Leat go 'dieppe' riššat?
• Mun buvttán 'diehko' riššaid.
• 'Doppe' gávdnojit gearbmašat.
• De gal in háliit dohko vuolgit.
• Olbmot galget 'dákko' vázzit.

Almmiguovlluin ja eará dádjadansániin sáhttá maid oažžut báikeadvearbbaid. Fuobmá ahte sániin main lea 's'-geažus, lea illatiivvalaš mearkkašupmi. Ovdamearkkat:

• Ánte orru 'davvin'.
• Ánte fárre 'davás'.
• Sárá lea 'olgun'.
• Sárá manná 'olggos'.
• Ivvár lea 'vuollin'.
• Ivvár manná 'vulos'.
• Mánát stohket 'badjin'.
• Mánát vihke 'bajás'.
• Sii leat guhká ássan 'lullin'
• In fárre 'lulás'.
• Eallu vulggii 'luksa'.
• 'Máddin' šaddet juohke lágan šattut.
• Guoros bursa 'máttás' doalvu.
• 'Oarjin' bohtet čeahpes olbmot.
• Mii fertet 'oarjjás' johttát.
• In gille 'siste' čohkkát.
• Allet mana vuos 'sisa'.
• 'Nuortan' bohte viisásat.
• Eat berre 'nuorttas' ribahit ealu.
• Don it njuiken 'guhkás'.
• Don leat nu 'guhkkin', muhto liikká nu 'lahka'.
• Gullet, mánát! Allet viegat 'duohkut deike'!
• Nu moai vuojašeimme 'ruoktot ovdan'.
• Ihttin mii vuoddját 'ruoktot'.
• 'Ruovttus' lei dievas moivi.
• Mii vuoddjáimet 'ruovttus' golmma áigge.
• Nuppe beaivvi juo máhcaiga 'ruovttoluotta'.
• Álggos son lávkii 'ovddos' ja dasto guokte lávkki 'maŋos'.
• Mánát vázze 'gitta' Guovdageidnui.
• Ovllá vujii máŋgii 'ovddos maŋos' biillain ovdal go deaivvai njuolga sázuid gaskii.
• Dal fertet 'ovddos guvlui' jurddašit.
• Genaid bokte sáhttá guorrat olmmošsoga 'maŋos guvlui'.
• Don čuoččut mu 'ovddas'.

Davvisámegielas leat jearaldatadvearbbat gosa gos gokko. 'gosa' addá illatiivvalaš mearkkašumi, go fas 'gos' ja 'gokko' addet lokatiivvalaš mearkkašumi. 'gokko' geavahuvvo ráddjejuvvon guovllu birra.

• 'Gosa' dii áigubehtet fárret?
• 'Gos' don leat čuohpaduvvon? (guđe buohcciviesus)
• 'Gokko' don leat čuohpaduvvon? (guđe rumašlahtus)
• 'Gos' don boađát? Mun boađán vuovddis.
• 'Gokko' don bohtet? Mun bohten bajit luotta.

Áigeadvearba muitala goas juoga dáhpáhuvvá. Ovdamearkkat leat sánit dál dalle eske ikte dolin.

Áigeadvearba sáhttá maid leat suorggiduvvon, omd. jagiáiggiin: dálvet geasset giđđat čakčat. Jearaldatadvearbbat leat goas goassážii. Go jearaldagas lea 'goassážii', de galgá vástádusas leat áigedajaldat illatiivva hámis.

• 'Goas' mii galgat geargat? Na 'ihttin'.
• 'Goassážii' mii galgat geargat? Na 'ihttážii'.

Eambbo ovdamearkacealkagat:

• Mii geargat 'odne'.
• 'Ihttin' álgá juovlaluopmu.
• Mun oidnen Sárá 'ikte'.
• Mii fitnat 'dávjá' Romssas.
• Áhkku lea 'hárve' buohcci.
• Moai náitaleimme 'diibmá'.
• Don leat 'álo' heajos mielas.
• 'Muhtomin' in ipmir maid son dadjá.
• 'Dálvet' sáhttá čuoigat, muhto 'geasset' gal ii sáhte.
• 'Giđđat' sáhttet leat dulvvit.
• 'Čakčat' álgá skuvla.
• Moai letne 'áigá' geargan.
• Mun oidnen su 'eske'.
• 'Dolin' ledje mádjigat dáppe.
• Moai letne 'easka' boahtán.
• Mun vuolggán 'dál'.
• 'Dalle' go áddjá elii, láviimet juoŋastit.
• Mii leat 'guhká' vuordán.
• Sámmol liiko 'ihkku' johtit.
• 'Iđđes' lei guoldu, muhto 'beaivet' de firtii.
• 'Goas' dus lea riegádanbeaivi?
• 'Eahkes' lei ipmilbálvalus girkus.
• Manne it leat 'ovdal' boahtán?
• Oasseváldit bohtet 'maŋŋelaš'.
• Doavttir bođii 'árrat' bargui.
• Mánát leat 'maŋŋit' nohkkan.
• Reaŋga lea 'čađat' dájuhan du.
• Boađe sisa 'dakkaviđe'!
• Mii álgit 'ovttatmano'.
• Manne don 'ovtto' biegut?
• Lean 'duollet dálle' bargan teáhteris.
• Leat go 'ain' suhtus?
• Mun lean 'juo' geargan.
• Leat go don 'goassege' leamaš Ruoššas?
• Goas don 'fas' boađát?
• 'Dasto' ferten eará čovdosa gávdnat.
• Leat go du buvssat 'vuot' duolvan?
• Soai olliiga mollii 'oktanaga'.
• 'Álggos' mun in ipmirdan maidege.
• 'Loahpas' mii vuolláneimmet.
• 'Maŋážassii' son ollii muhtun stobu lusa.
• 'Dađistaga' mii hárjáneimmet buollašii.
• Mun lean barggus 'gitta' bearjadahkii.

Fuomáš: go davvisámegillii galgá ovdanbuktit ahte juoga ii dáhpáhuva goassege, de ovttastahttá biehttalanvearbba ja 'goassege':

• In leat goassege meara oaidnán.
• Son ii leat goassege duhtavaš.
• Moai ean vuollán goassege.

Vuohkeadvearba muitala man ládje juoga dahkko dahje movt juoga dáhpáhuvvá. Davvisámegielas lea jearaldatadvearba 'movt'. Dasa sáhttá vaikko vástidit sániiguin ná nuo nie nu.Eambbo ovdamearkkat:

• Mun čálán 'ná'.
• 'Movt' duinna manná?
• 'Movt' don mátkkoštat Romsii?
• Sárá buohccái 'fáhkka'.
• 'Fáhkkestaga' iđistii golleloddi.
• Fabrihkkabargit ledje 'suoli' doallan čoahkkima.
• Ale čále nu 'summal'.
• Oahpaheaddji lei 'summal' válljen vehkiid.
• Mun boađán 'okto'.
• Uksa lea 'gitta'.
• Oarra lea reagas 'gitta'.

Sáhttá maid ráhkadit vuohkeadvearbba adjektiivvas. 'buorre'-adjektiivvas oažžu 'bures'. Eará adjektiivvaide leat njuolggadusat das mo sáhttá ráhkadit advearbba. Bárrastávval- ja kontrakšuvdnaadjektiivva akkusatiiva-/genitiivahápmái lasihuvvo '-t' dahje '-et' . Fuobmá ahte '-et' dahká ahte diftoŋga njuolgá. Bárahisstávvaladjektiivii lasihuvvo '-it' akkusatiiva-/genitiivahápmái.

• Bohtosat leat 'buorit'. Don leat bargan 'bures'.
• Dus lea 'čáppa' čála. Don čálát 'čábbát'.
• Ánte lea 'njoahci'. Ánte bargá 'njoazit/njozet'.
• Ánte lea 'jođán'. Ánte bargá 'jođánit'.
• Dus lea 'vuogas' čilgehus. Don čilget 'vuohkkasit'.

Maid komparatiiva ja superlatiiva adjektiivvain sáhttá ráhkadit advearbbaid seammá ládje:

• Dus lea 'čábbát' čála go mus. Don čálát 'čábbábut' go mun.
• Ánte lea 'jođáneamos'. Ánte bargá jođánepmosit.

Advearbbat sáhttet maid almmuhit siva dahje gráda. Sivvaadvearbbat leat nugo manne danne . Grádaadvearba addá lassedieđuid adjektiivva dahje advearbba birra. Grádaadvearbbat leat sánit nugo hui oalle oba menddo.

• Eadni lea 'hui' váibbas.
• Eadni lea 'oalle' váibbas.
• Eadni lea 'oba' váibbas.
• Eadni lea 'menddo' váibbas.
• 'Manne' leat deike boahtán?
• 'Danne' mii leat maŋŋonan.
• Leat go 'áibbas' gáigi?
• Dan gal lean 'oalát' vajálduhttán.
• Diesa mun gal 'ille' jáhkán.
• Odne gal in 'báljo' astta.
• Mun lean 'veahá' beahtahallan.
• Moai 'measta' vulge dohko.
• Moai 'goasii' báziime busses.
• In gille 'šat' diggot.
• Mánát eai jeagadan su obanassiige.
• Don dulkot buot 'aivve' bahá guvlui.
• Mus leat 'dušše' guokte máná.
• Muital 'juste' movt dat lei!