Substantiiva

Sámegillii | På norsk | In English

lea nammasátni - olbmuid, elliid, dávviriid, proseassaid ja abstrákta dilálašvuođaid namma, omd: nieida, Káre, beavdi, boradeapmi, viehkan, dávda, Norga. Substantiivvain leat kásushámit ja eanaš substantiivvain leat sihke ovttaidlogu ja máŋggaidlogu hámit.

Mii sojahit substantiivvaid kásusiid mielde. Kásus lea sojahanhápmi mii čájeha makkár doaibma substantiivvas lea cealkagis. Davvisámegielas leat 7 kásusa:

  • Nominatiiva lea vuođđohápmi, muhto kásus lea maiddái máŋggalogus (mii? mat? gii? geat?): 'Gussa' lea olgun. 'Gusat' leat olgun.
  • Akkusatiiva čájeha ahte sátni lea objeakta (man? maid? gean? geaid?): Mun oasttán 'gusa'. 'Gusaid' mun oainnán.
  • Genetiiva čájeha mii/gii lea oamasteaddji, ja geavahuvvo maiddái post- ja preposišuvnna oktavuođas (gean? geaid? man?): 'gusa' juolgi, 'viesu' šiljus, 'viesuid' ovddabealde
  • Illatiiva dábálaččat čájeha lihkadeami masa nu (gosa? masa? geasa?): Mun attán biepmu 'gussii' ja 'sávzzaide'.
  • Lokatiiva dábálaččat muitala ahte juoga lea báikkis/áđas dahje vuolgá báikkis/áđas eret (gos? mas? geas? geain?): 'Gusas' oaččut mielkki. 'Nieiddas' lea gussa.
  • Komitatiiva dábálaččat čájeha ahte juoga lea mainna dahje geainna nu (geainna? geaiguin? mainna? maiguin?): Mun bohten 'biillain'. Son háleštii 'skihpáriiguin'.
  • Essiiva muitala dili dahje iešvuođa birra (manin? geanin?): Elle bargá 'oahpaheaddjin'. Mun gohčodan beatnaga 'Čáhppen'.

Substantiivva sojaheapmi lea das gitta makkár mátta sánis lea. Mii geahččat galle stávvala leat sáni maŋimuš távttas máŋggaidlogus. Gielas leat dákkár máttajoavkkut:

  • bárrastávvalsubstantiivvat, omd. gussa - gusat, vilbealli - vilbealit,
  • bárahisstávvalsubstantiivvat rieban - riebanat, nisu - nissonat ja
  • kontrakšuvdnasubstantiivvat boazu - bohccot, bálggis - bálgát.

Dás sáhtát lohkat eanet substantiivvaid birra .

Ruovttoluotta grammatihka váldosiidui.