Substantiivvat

Sámegillii | På norsk | In English

Ruovttoluotta grammatihka váldosiidui.

Substantiiva lea nammasátni - olbmuid, elliid, dávviriid, proseassaid ja abstrákta dilálašvuođaid namma, omd: nieida, Káre, beavdi, ráhkisvuohta, dávda, Norga .

Máttatiippat

Substantiivva sojaheapmi lea das gitta makkár mátta sánis lea. Mii geahččat galle stávvala leat sáni maŋimuš távttas. Tákta lea stávvaljoavku man vuosttaš stávval lea deaddostávval. Vuolábealde lea '-' stávvaliid gaskkas, ja tákta lea () siste. Deaddostávval merkejuvvo ná: '.

  • gussa ('gus-sa): guokte stávvala ja okta tákta.
  • sámegiella ('sá-me)('giel-la): njeallje stávvala ja guokte távtta.
  • fatnasa ('fa-tna-sa): golbma stávvala ja okta tákta.
  • vilbealle ('vil)('beal-le): golbma stávvala ja guokte távtta.

Bárrastávvalsubstantiivvaid maŋimuš távttas leat guokte stávvala máŋggaidlogu nominatiivvas.

  • gussa - gusat ('gu-sat): guokte stávvala ja okta tákta.
  • vilbealle - vilbealit ('vil)('bea-lit): golbma stávvala ja guokte távtta.
  • sámegiella - sámegielat ('sá-me)('gie-lat): njeallje stávvala ja guokte távtta.
  • gonagas - gonagasat ('go-na)('ga-sat): njeallje stávvala ja guokte távtta.
  • gonagasbárdni - gonagasbártnit ('go-na-gas)('bárt-nit): vihtta stávvala ja guokte távtta.

Dáin substantiivvain lea gievrras dássi ovttaidlogu nominatiivvas, ja geahnohis dássi máŋggaidlogus.

Bárahisstávvalhissubstantiivvain leat máŋggaidlogus golbma stávvala maŋimuš távttas.

  • rieban - riebanat ('rie-ba-nat): golbma stávvala ja okta tákta.
  • nisu - nissonat ('nis-so-nat): golbma stávvala ja okta tákta.
  • ruksesrieban - ruksesriebanat ('ruk-ses)('rie-ba-nat): vihtta stávvala ja guokte távtta.

Ovttaidlogu nominatiivvas ja essiivvas lea geahnohis dássi, eará hámiin lea fas gievrras dássi. Muhto ii buot bárahisstávvalsubstantiivvain leat dássemolsašupmi.

Kontrakšuvdnasubstantiivvaid maŋimuš távttas leat guokte stávvala sihke ovttaidlogus ja máŋggaidlogus. Substantiivvas lea geahnohis dássi ovttaidlogu nominatiivvas ja gievrras dahje liigegievrras dássi máŋggaidlogus:

  • olmmái - olbmát ('olb-mát): guokte stávvala ja okta tákta.
  • bálggis - bálgát ('bál-gát): guokte stávvala ja okta tákta.
  • vuovdebálggis - vuovdebálgát ('vuov-de)('bál-gát): njeallje stávvala ja guokte távtta.

Kontrakšuvdnasubstantiivvain main lea '-u' loahpas, njuolgá diftoŋga buot kásusiin, earret nominatiivva ovttaidlogus ja essiivvas:

  • boazu - bohccot ('bohc-cot): guokte stávvala ja okta tákta.
  • suolu - sullot ('sul-lot): guokte stávvala ja okta tákta.

Diftoŋganjuolgan

Távtta nuppi stávvala vokála sáhttá báidnit vuosttaš stávvala diftoŋgga. Diftoŋga rievdá monoftoŋgan (eaŋkilvokálan), go nuppi stávvala vokála lea:

  • -ii- , omd. gihtii (giehta)
  • -ui- , muhto dušše ovttaidlogu illatiivvas, omd. vissui (viessu)
  • -o- , omd. bohccot (boazu)

Kontrakšuvdnasubstantiivvain main lea '-u' loahpas, diftoŋga njuolgá buot kásusiin, earret nominatiivva ovttaidlogus ja essiivvas.

Dássemolsašuddan

Konsonántajoavku mii lea maŋimuš távtta vuosttaš ja nuppi stávvala gaskkas, molsašuddá dábálaččat, omd. sámegiella - sámegiela. Nu ahte bárrastávvalsubstantiivvain lea omd. gievrras dássi ovttaidlogu nominatiivvas, ja bárahisstávvalsubstantiivvain lea fas gievrras dássi máŋggaidlogu nominatiivvas. Muhto de lea konsonántajoavku fas geahnohis dásis omd. máŋggaidlogu nominatiivvas bárrastávvalsubstantiivvain, ja ovttaidlogu nominatiivvas bárahisstávvalsubstantiivvain.

Dás leat dássemolsašuddanovdamearkkat - gievrras dássi gurut bealde, geahnohis dássi olgešbealde. Fuobmá ahte go i-bustávva boahtá vokála maŋis, de dat adnojuvvo konsonántan (-j-) ja gullá dan dihte konsonántajovkui:

  • nná - mánát, lávvu - lávut, viessu - viesut, guolli - guolit
  • ibi - láibbit, báidi - báiddit, lávlagat - lávlla
  • oabbá - oappát, stággu - stákkut,
  • beatnagat - beana, vuopmi - vuomit
  • uksa - uvssat, gákti - gávttit
  • hkku - gáhku, áhčči - áhčit

Bárrastávvalsubstantiivvain sáhttá maid leat konsonánta loahpas ovttaidlogu nominatiivvas, nugo sániin gonagas, lávvardat. Go sánit sodjet, de lassána stávval vel lohppii, ja sátnái šaddet guokte távtta: ('go-na)('ga-sa). Dalle molsašuddet dan maŋit távtta konsonánttat. Gievrras dássi lea de ovttaidlogu illatiivvas ja essiivvas. Ovdamearkkat ovttaidlogu ja máŋggaidlogu nominatiivvas ja ovttaidlogu illatiivvas:

  • gonagas - gonagasat - gonagassii
  • lávvardat - lávvardagat - lávvardahkii
  • ofelaš - ofelaččat - ofelažžii
  • borramuš - borramušat - borramuššii

Dás sáhtát lohkat eanet dássemolsašumi birra

Eará konsonántamolsašuddamat

Muhtun substantiivvain lea ovttaidlogu nominatiivvas konsonánta loahpas. Davvisámegielas eai sáhte vaikko makkár konsonánttat leat sáni loahpas, ja dalle konsonánttat molsašuddet ovttaidlogu nominatiivva ja eará kásusiid gaskkas. Konsonánttat mat sáhttet leat sániid loahpas leat t, s, š, l, r ja n. Ovdamearkkat bárahisstávvalsubstantiivvain ja 'olmmoš'-sánis:

  • t > h, omd. rievssat - rievssaha
  • t > d, omd. eamit - eamida
  • t > g, omd. rusttet - rusttega
  • t > b, omd. ustit - ustiba
  • n > m, omd. goaskin - goaskima
  • š > ž, omd. cizáš - cizáža, olmmoš - olmmožin

Fuomáš fal ahte š ja n eai álo molsašutta: bearaš - bearraša, gearpmaš - gearbmaša, čálán - čálána, suohpan - suohpana.

Bárrastávvalsubstantiivvain, main lea konsonánta loahpas, leat seammasullasaš molsašuddamat:

  • t > g, omd. sihkaldat - sihkaldaga
  • š > čč, omd. sápmelaš - sápmelačča

Bárrastávvalsubstantiivvain lea dasa lassin dássemolsašupmi dáin konsonánttain, loga eambbo dan birra dás.

Muhtun bárahisstávvalsubstantiivvain, main lea vokála loahpas ovttaidlogu nominatiivvas, ihtá goitge liige konsonánta dain eará kásusiin:

  • _ > g, omd. beana - beatnaga, čála - čállaga
  • _ > m, omd. ađa - ađđama, gietkka - gietkama

Kontrákta substantiivvain main lea -i loahpas, lea molsašuddan i>j ovttaidlogu nominatiivva ja essiiva gaskkas čállingielas.

  • i > j, omd. olmmái - olmmájin, almmái - almmájin

Kásus

(sadjehápmi) lea sojahanhápmi mii čájeha makkár doaibma nomenis lea cealkagis. Nomeniidda gullet substantiivvat, adjektiivvat, lohkosánit ja pronomenat. Davvisámegielas leat 7 kásusa.

Nominatiiva

lea kásus mii čájeha ahte nomen lea vuođđohámis (ovdanbuktinhámis), ja dát kásus gullá subjektii ja predikatiivii. Máŋggaidlogu geažus lea '-t'.

Bárrastávvalsubstantiivvas lea gievrras dássi ovttaidlogus ja geahnohis dássi máŋggaidlogus: Min 'gussa' lea návehis. Min 'gusat' leat návehis.

Bárahisstávvalsubstantiivvas lea fas geahnohis dássi ovttaidlogus ja gievrras dássi máŋggaidlogus, omd. Čoahkkimis lea dušše okta 'nisu'. Čoahkkimis leat ollu 'nissonat'.

Kontrakšuvdnasubstantiivvas lea geahnohis dássi ovttaidlogus ja gievrras dahje liigegievrras dássi máŋggaidlogus. Máŋggaidlogus diftoŋga njuolgá, omd. Šiljus lea 'boazu'. Duoddaris leat ollu 'bohccot'.

NOMINATIIVA Suivejuvvon: geahnohis dássi
mátta ovttaidlohku máŋggaidlohku
Bárrastávvalsubstantiiva guolli guolit
giella gielat
Bárahisstávvalsubstantiiva čála čállagat
mális mállásat
Kontrakšuvdnasubstantiiva fális fállát
boazu bohccot

Akkusatiiva

lea kásus mii čájeha ahte sátni lea objeakta, omd. Mun oasttán 'gusa'. Máŋggaidlogu geažus lea '-id'.

Bárrastávvalsubstantiivvas lea geahnohis dássi sihke ovttaidlogus ja máŋggaidlogus: Mun oasttán 'gusa'/'gusaid'. (gussa). Diftoŋga njuolgá substantiivvain main lea -i loahpas: Mun čorgen 'goađi'/'gođiid'. (goahti)

Bárahisstávvalsubstantiivvas fas lea gievrras dássi ja ovttaidlogus lea '-a'-geažus: Mun dovddan 'nissona'/'nissoniid'. (nisu).

Kontrakšuvdnasubstantiivvas lea gievrras dahje liigegievrras dássi, ja diftoŋga njuolgá: Gal mun oainnán 'bohcco'/'bohccuid'. (boazu)

Davvisámegielas leat substantiivva akkusatiiva- ja genitiivahámit ovttaláganat.

AKKUSATIIVA Suivejuvvon: geahnohis dássi
mátta ovttaidlohku máŋggaidlohku
Bárrastávvalsubstantiiva guolli guoli guliid
giella giela gielaid
Bárahisstávvalsubstantiiva čála čállaga čállagiid
mális mállása mállásiid
Kontrakšuvdnasubstantiiva fális fállá fálláid
boazu bohcco bohccuid

Genetiiva

lea kásus mii čájeha mii/gii lea oamasteaddji: 'nissona' lávka, 'skuvlla' njuolggadusat. Kásus geavahuvvo maid eará oktavuođain, omd. post- ja preposišuvnna oktavuođas: 'sullo' lahka. Máŋggaidlogu geažus lea '-id'.

Bárrastávvalsubstantiivvas lea geahnohis dássi sihke ovttaidlogus ja máŋggaidlogus: Dat lea 'gusa'/'gusaid' biebmu. (gussa). Diftoŋga njuolgá substantiivvain main lea -i loahpas: Dat leat 'goađi'/'gođiid' duohken. (goahti)

Bárahisstávvalsubstantiivvas fas lea gievrras dássi ja ovttaidlogus lea '-a'-geažus: Dat lea 'nissona'/'nissoniid' lávka. (nisu).

Kontrakšuvdnasubstantiivvas lea gievrras dahje liigegievrras dássi, ja diftoŋga njuolgá: Mun bivden guoli 'sullo'/'sulluid' davábealde. (suolu)

Davvisámegielas leat substantiivva akkusatiiva- ja genitiivahámit ovttaláganat.

GENITIIVA Suivejuvvon: geahnohis dássi
mátta ovttaidlohku máŋggaidlohku
Bárrastávvalsubstantiiva guolli guoli guliid
giella giela gielaid
Bárahisstávvalsubstantiiva čála čállaga čállagiid
mális mállása mállásiid
Kontrakšuvdnasubstantiiva fális fállá fálláid
boazu bohcco bohccuid

Illatiiva

lea kásus mii dábálaččat čájeha lihkadeami masa nu dahje vuostáiváldi: Mun manan 'skuvlii'. Sii mannet 'skuvllaide'. Son attii 'mánnái' girjji. Mánná bijai girjji 'hildui'. Gávdnojit maiddái illatiiva-vearbbat mat gáibidit ahte substantiiva lea illatiivvas. Dábálaš illatiiva-vearbbat leat er liikot, álgit: Son álgá 'skuvlii'. Mun liikon 'eadnái'.Loga eanet illatiiva-vearbbain.

Bárrastávvalsubstantiivvas lea gievrras dássi, loahppavokála sáhttá rievdat ja dasa laktása '-i'-geažus: láibái (láibi), gussii (gussa), reŋkui (reŋko), báŋkui (báŋku).

Ovttaidlogus diftoŋga njuolgá substantiivvain main lea '-u' dahje '-a' loahpas: merrii (mearra), vissui (viessu)

Bárahisstávvalsubstantiivvas lea gievrras dássi ja '-ii'-geažus: nissonii (nisu).

Kontrakšuvdnasubstantiivvas lea gievrras dahje liigegievrras dássi ja '-i'-geažus, diftoŋga njuolgá: bohccui (boazu), sullui (suolu).

Máŋggaidlogus lea '-ide'-geažus: láibbiide bohccuide ja bárahisstávvalsubstantiivii fas laktása '-iidda': nissoniidda.

Diftoŋga njuolgá kontrakšuvdna- ja bárrastávvalsubstantiivvat main lea -i loahpas: gođiide (goahti), sulluide (suolu) .

ILLATIIVA Suivejuvvon: geahnohis dássi
mátta ovttaidlohku máŋggaidlohku
Bárrastávvalsubstantiiva guolli guollái guliide
giella gillii gielaide
reŋko reŋkui reŋkkuide
Bárahisstávvalsubstantiiva čála čállagii čállagiidda
mális mállásii mállásiidda
Kontrakšuvdnasubstantiiva fális fállái fálláide
boazu bohccui bohccuide

Lokatiiva

lea kásus mii dábálaččat muitala ahte juoga lea báikkis/áđas dahje vuolgá báikkis/áđas eret, dahje geas dahje mas juoga boahtá: Mánát leat 'skuvllas'. Mánát bohtet 'skuvllas'. Mun ožžon 'áhčis' niibbi. Mii gulaimet 'rádios' ođđasiid. Kásus sáhttá maid muitalit oamasteami: 'Nieiddas' leat ollu girjjit.

Gávdnojit maiddái lokatiiva-vearbbat, mat gáibidit ahte substantiiva lea lokatiivvas. Dábálaš lokatiiva-vearbbat leat beroštit, ballat, heaitit: Mun beroštan 'dus'. Bárdni heittii 'skuvllas'. Mánát balle 'beatnagis'. Loga eanet lokatiiva-vearbbain.

Ovttaidlogus lea '-s'-geažus. Bárrastávvalsubstantiivvas lea geahnohis dássi, gusas (gussa), ja bárahisstávvalsubstantiivvas fas gievrras dássi: nissonis (nisu). Kontrakšuvdnasubstantiivvas lea gievrras dahje liigegievrras dássi, ja diftoŋga njuolgá: bohccos (boazu).

Máŋggaidlogu geažus lea '-in'. Diftoŋga njuolgá bárrastávvalsubstantiivvat main lea '-i' loahpas, ja kontrakšuvdnasubstantiivvain: gusain gođiin nissoniin bohccuin.

LOKATIIVA Suivejuvvon: geahnohis dássi
mátta ovttaidlohku máŋggaidlohku
Bárrastávvalsubstantiiva guolli guolis guliin
giella gielas gielain
Bárahisstávvalsubstantiiva čála čállagis čállagiin
mális mállásis mállásiin
Kontrakšuvdnasubstantiiva fális fállás fálláin
boazu bohccos bohccuin

Komitatiiva

lea kásus mii dábálaččat čájeha ahte juoga lea mainna dahje geainna nu: Mun čuohpan láibbi 'niibbiin'. Mun hupmen 'vieljain' ikte. Gávdnojit maiddái komitatiiva-vearbbat mat gáibidit ahte substantiiva lea komitatiivvas.

Geažus lea '-in'. Bárrastávvalsubstantiivvas lea geahnohis dássi, ja diftoŋga njuolgá sániin main lea -i loahpas: gusain (gussa), gođiin (goahti). Bárahisstávvalsubstantiivvas lea fas gievrras dássi, nissoniin (nisu), ja kontrakšuvdnasubstantiivvas lea gievrras dahje liigegievrras dássi ja diftoŋga njuolgá: bohccuin (boazu), sulluin (suolu).

Máŋggaidlogu geažus lea '-iguin', diftoŋga njuolgá bárrastávvalsubstantiivvain main lea -i loahpas, ja kontrakšuvdnasubstantiivvain: niibbiiguin gođiiguin nissoniiguin bohccuiguin.

KOMITATIIVA Suivejuvvon: geahnohis dássi
mátta ovttaidlohku máŋggaidlohku
Bárrastávvalsubstantiiva guolli guliin guliiguin
giella gielain gielaiguin
Bárahisstávvalsubstantiiva čála čállagiin čállagiiguin
mális mállásiin mállásiiguin
Kontrakšuvdnasubstantiiva fális fálláin fálláiguin
boazu bohccuin bohccuiguin

Essiiva

lea kásus mii muitala dili dahje iešvuođa birra, dahje goas dahje makkár luonddudilis juoga dáhpáhuvvá. Kásus muitala maiddái ahte juoga geavahuvvo, ádnojuvvo dahje gohčoduvvo manin nu:

Viessu geavahuvvo 'skuvlan'.

'Arvin' in gille mannat oaggut.

'Nuorran' mun lohken ollu divttaid.

Mii gohčodit beatnaga 'Čáhppen'.

'Ovdamearkan' sáhttá atnit Guovdageainnu ja Kárášjoga.

Mun lean šaddan 'siessán'.

Essiivva geažus lea '-n' mii laktása ovttaidlogu nominatiivva hápmái, ja ovttaidlohku ja máŋggaidlohku leat ovttaláganat. Bárahisstávval- ja kontrákta substantiivvain, main lea konsonánta loahpas ovttaidlogu nominatiivvas, laktása '-in' konsonánta maŋŋái: mális - málisin, olmmái - olmmájin. Konsonánttat galget leat gievrras dásis essiivvas: gonagas - gonagassan, sihkaldat - sihkaldahkan.

ESSIIVA Suivejuvvon: geahnohis dássi
mátta ovttaidlohku ja máŋggaidlohku
Bárrastávvalsubstantiiva guolli guollin
giella giellan
Bárahisstávvalsubstantiiva čála čálan
mális málisin
Kontrakšuvdnasubstantiiva fális fálisin
boazu boazun