Pronomenat

Pronomenat leat sánit mat čužžot substantiivvaid sajis.

Persovdnapronomenat leat ovttaid-, guvttiid ja máŋggaidlogus. Guvttiidlohku geavahuvvo guovtti olbmo birra, omd. Moai bohte. Doai boahtibeahtti. Sámegielas eai earuhuvvo nissonat ja dievddut, ja nu leage dušše okta goalmmátpersovdnapronomen ovttaidlogus; son. Vuođđohámit (nominatiivahámit) leat:

• ovttaidlohku: mun, don, son
• guvttiidlohku: moai, doai, soai
• máŋggaidlohku: mii, dii, sii

Hupmangielas geavahuvvo dávjá 'dat' goalmmátpersovdnapronomenin buot loguin. Dalle lea deaŧalaš muitit ahte vearba goitge sodjá ovttaidlogus, guvttiidlogus ja máŋggaidlogus, omd.

• 'Dat' boahtá ruoktot.
• 'Dat' boahtiba ruoktot.
• 'Dat' bohtet ruoktot.

Persovdnapronomenat sojahuvvojit buot kásusiin.

Nominatiiva lea pronomena vuođđohápmi: 'Mun' logan girjji. 'Sii' vázzet skuvlla.

Akkusatiiva lea objeavtta kásus, omd. Ánte oinnii 'min'. Eadni šikkui 'sudno'. Mun ráhkistan 'du'.

Genetiiva lea kásus mii almmuha oamasteaddji. Die lea 'su' biila. 'Sin' viesus leat sáhpánat. 'Munno' mánáin lea giđđaluopmu. Genetiiva geavahuvvo maiddái pre- ja postposišuvdnadajaldagain, omd. Vuolggán 'du' mielde. Dii boahtibehtet 'munno' ovddal. Genetiiva- ja akkusatiivahámit leat ovttaláganat.

Illatiiva lea kásus mii mii dábálaččat čájeha lihkadeami masa nu. Guvttiidlogupronomeniid akkusatiiva-/genetiivahápmái laktása illatiivageažus -ide. Ovttaid- ja máŋggaidlogupronomeniin lea sierra illatiivahápmi: Mun adden skeaŋkkaid 'sidjiide'. Mun muitalan dan 'dudnuide'. Mun lohpidan 'sutnje' barggu.

Lokatiiva lea kásus mii dábálaččat muitala ahte juoga lea mas nu dahje vuolgá mas nu eret. Kásus sáhttá maid muitalit oamasteami. Lokatiivageažus lea -s. Máret oažžu 'mis' skeaŋkka. Oahpaheaddji gulai 'sudnos' ságaid. 'Mus' lea oaivi bávččas.

Komitatiiva lea kásus mii dábálaččat čájeha ahte juoga lea mainna/geainna nu. Máŋggaidlogupronomeniid akkusatiiva-/genetiivahápmái laktása geažus -guin, guvttiidlogupronomeniid akkusatiiva -/genetiivahápmái laktása ges geažus -in, omd. Mii gulahalaimet 'sudnuin'. Mun hupmen 'suinna'. Elle ovttasbargá 'singuin'.

Essiiva lea kásus mii muitala dili dahje iešvuođa birra. Essiivageažus lea -n: Mun gádden Elle 'dunin'.

Čujuheaddji pronomeniid geavaha go čujuha juoga masa maid oaidná, dahje mii lea ipmirduvvon konteavsttas. Sámegielas leat čuovvovaš čujuheaddji pronomenat:

• dat
• dát
• diet
• duot
• dot

Čujuheaddji pronomeniid sáhttá geavahit okto dahje substantiivva attribuhttan.

dat lea neutrála pronomen, das ii leat liigemearkkašupmi. Dat čujuha dávjá juoga masa mii ii oidno ságastallandilálašvuođas, masa ii sáhte čujuhit suorpmain, ja dasto maid ii sáhte árvvoštallat man guhkkin eret dat lea, omd. 'Dat' lea duohta. 'Dat' viessu bulii.

Pronomen dát muitala ahte objeakta mas lea sáhka, lea lagat hubmi go guldaleaddji. Jus omd. čujuha juoga masa maid ieš doallá gieđas, de geavaha 'dát'. Muđui geavahuvvo 'dát' go hubmi čujuha áššái maid ieš lea aitto namuhan: 'Dát' gullá munnje. 'Dát' girji gullá munnje. Nu go ipmirdat, de lea 'dát' ášši váttis munnje.

Pronomen diet muitala ahte objeakta mas lea sáhka, lea lagat guldaleaddji go hubmi. Jus omd. čujuha juoga masa maid earát dollet gieđas, de geavaha 'diet'. Muđui geavahuvvo 'diet' go hubmi čujuha áššái maid ságastallanguoibmi lea ovdalis namuhan: 'Diet' gullá munnje. 'Diet' girji gullá munnje. Ipmirdan ahte 'diet' ášši lea váttis dutnje.

Pronomen duot geavahuvvo go objeakta mas lea sáhka, lea veahá dobbelaččas hubmi ja guldaleaddji. Jus čujuha juoga masa mii lea liikká guhkkin eret alddis go earáin, muhto dattetge oalle lahka, de geavaha 'duot'. Muđui geavahuvvo 'duot' go hubmi čujuha áššái mii lea namuhuvvon ovdal dálá ságastallanfáttá. 'Duot' geavahuvvo maiddái go hubmi ovdanbuktá badjelgeahččanvuođa: 'Duot' gullá munnje. 'Duot' girji gullá munnje. 'Diet' ášši lea duođaid váttis, muhto gal 'duot' ášši, mii diibmá bekkii, maid suoláda mus nahkáriid. 'Duot' turisttat han bohte muosehuhttit gaskan bargguid.

Pronomen dot geavahuvvo go objeakta mas lea sáhka, lea guhkkin eret sihke hubmis ja guldaleaddjis. Fuomáš fal ahte sánis lea guhkes vokála, ja dat daddjo ná: /doot/. 'Dot' geavahuvvo go čujuha áššái mii lea namuhuvvon ovdalis, muhto ii nu aitto ládje, ja go hubmi áigu ovdanbuktit ahte fáddá lea man nu ládje sutnje imaš. 'Dot' čujuha nappo álohii juoga masa mii lea dobbelis go 'duot', sihke saji, áiggi ja hubmi guottuid dáfus.'Dot' gullá munnje. 'Dot' girji gullá munnje. Moai ean beassan mielde, muhto 'dot' gii lei gielistan alddis oaivebákčasa, gal beasai.

Go čujuheaddji pronomenat geavahuvvojit okto, de dat sojahuvvojit visot kásusiin. Buot pronomenat sodjet ovtta láhkái.

Nominatiiva lea pronomeniid vuođđohápmi. Fuomáš fal ahte vaikko ovttaidlogu ja máŋggaidlogu nominatiiva hámit leat ovttaláganat, de vearba goitge sodjá logu mielde. 'Dat' lea fiinnis. 'Dat' leat fiidnát.

Akkusatiiva lea objeavtta kásus, ja pronomeniidda laktása -n-geažus ovttaidlogus ja -id-geažus máŋggaidlogus. Ánte basai 'dien'. Eadni tevdnii 'duoid'.

Genetiiva lea kásus mii almmuha oamasteaddji, omd. In dovdda 'dieid' ovdamuniid. Genetiiva geavahuvvo maid pre- ja postposišuvdnadajaldagain, omd. Čoavdda lea 'duon' siste. Genetiiva- ja akkusatiivahámit leat ovttaláganat.

Illatiiva lea kásus mii mii dábálaččat čájeha lihkadeami masa nu. Mun bijan biergasiid 'diesa'. 'Daidda' čatnasit ollu ovdagáttut.

Lokatiiva lea kásus mii dábálaččat muitala ahte juoga lea mas nu dahje vuolgá mas nu eret. Kásus sáhttá maid muitalit oamasteami. Lokatiivageažus lea -s ovttaidlogus ja -in máŋggaidlogus. 'Dies' oažžu veahki. 'Dáin' ii leat ollu ávki.

Komitatiiva lea kásus mii dábálaččat čájeha ahte juoga lea mainna/geainna nu. Máŋggaidlogupronomeniidda laktása geažus -guin. 'Duoinna' sáhttá čállit. 'Dieiguin' ii olle gosage.

Essiiva lea kásus mii muitala dili dahje iešvuođa birra. Essiivageažus lea -n: Mun gádden Elle 'dienin'.

Čujuheaddji pronomenat sáhttet doaibmat substantiivva attribuhttan. Dalle sodjá substantiiva kásusiid mielde. Pronomen galgá dábálaččat leat seamma kásusis go substantiiva, omd.

• 'Dieinna' mašiinnain lei álki goarrut.
• 'Duon' máná biktasat leat visot njuoskan.
• 'Dáidda' beatnagiidda attán dávtti.

Go substantiiva lea ovttaidlogu lokatiivva dahje illatiivva hámis, de galgá pronomen leat ovttaidlogu akkusatiivva/genetiivva hámis. Go substantiiva lea máŋggaidlogu komitatiivvas, de sáhttá pronomen maid leat máŋggaidlogu akkusatiivva/genetiivva hámis:

• 'Dán' mánás lea bátnevárka.
• 'Duon' hildui borddán girjjiid.
• 'Dáiguin' mašiinnaiguin lea álki goarrut.
• 'Dáid' mašiinnaiguin lea álki goarrut.

Sámegielas leat čuovvovaš gažaldat- ja relatiivapronomenat:

• 'mii
• 'gii (olbmuid birra)
• 'guhte (válljenmunni máŋgasa gaskkas)
• 'guhtemuš (válljenmunni máŋgasa gaskkas)
• 'goabbá (válljenmunni guovtti gaskkas)

Gažaldatpronomenat geavahuvvojit jearransátnin jearaldagain:

• 'Gii' dál boahtá?

Relatiivapronomenat geavahuvvojit relatiivacealkagiin:

• Son 'gii' boahtá maŋŋit, ii oaččo čohkkánsaji.

Go gažaldat- ja relatiivapronomenat geavahuvvojit okto, de dat sojahuvvojit visot kásusiin. 'Goabbá' sodjá dego dábálaš bárrastávvalsubstantiiva.

Nominatiiva lea pronomena vuođđohápmi:

• 'Geat' dohko bohtet?
• Sabehat 'mat' ceaggájedje seainni vuostá, leat jávkan.

Akkusatiiva lea objeavtta kásus. Fuomáš fal ahte 'mii' pronomenis leat guokte akkusatiivahámi ovttaidlogus. 'Man' geavahuvvo dalle go lea válljenmunni máŋgga áđa gaskkas, ja go válljenvejolašvuođat leat dovddus dahje ráddjejuvvon konteavsttas. Go 'maid' geavahuvvo, dalle eai dárbbaš válljenvejolašvuođat leat dovddus ovdalaččas:

• 'Maid' don áiggut?
• 'Man' don siđat, dán, duon vai dien?
• Mun vieččan dan reaga, 'goappá' don guođát.

Genetiiva lea kásus mii almmuha oamasteaddji, omd.

• 'Guđemučča' nieida don leat?
• Mii riŋget daidda váhnemiidda, 'geaid' mánát borgguhit.

Genetiiva geavahuvvo maid pre- ja postposišuvdnadajaldagain, omd.

• 'Guđemučča' mielde don vuolggát?
• Sirdu dan beavddi, 'man' alde lea TV.

Illatiiva lea kásus mii dábálaččat čájeha lihkadeami masa nu:

• 'Guđemužžii' áiggut riŋget?
• Mun válddán dan veaskku, 'masa' telefovdna čáhká.

Lokatiiva lea kásus mii dábálaččat muitala ahte juoga lea mas nu dahje vuolgá mas nu eret. Kásus sáhttá maid muitalit oamasteami. Lokatiivageažus lea -s ovttaidlogus ja -in máŋggaidlogus:

• 'Goappás' leat bivdán veahki?
• Atte munnje daid girjjiid, 'main' siiddut leat gaikodan.

Komitatiiva lea kásus mii dábálaččat čájeha ahte juoga lea mainna/geainna nu. Máŋggaidlogupronomeniidda laktása geažus -guin:

• 'Geaiguin' don reivvestalat?
• Siđan mašiinna, 'mainna' sáhtán gávtti goarrut.

Essiiva lea kásus mii muitala dili dahje iešvuođa birra. Essiivageažus lea -n: 'Geanin' don gáttát iežat?

Gažaldat- ja relatiivapronomenat sáhttet doaibmat substantiivva attribuhttan. Dalle sodjá substantiiva kásusiid mielde. Pronomen galgá dábálaččat leat seamma kásusis go substantiiva, omd.

• 'Goappáin' biillain don vuolggát?
• 'Guđiid' biktasiid mun galggan bassat?
• 'Maiguin' mašiinnaiguin don goarut?

Fuomáš ahte pronomen 'guhtemuš' ii kongruere substantiivvain, omd.

• 'Guđemuš' beatnagiid galgá báttis veaddit?
• 'Guđemuš' viesuin orrot olbmot?

Go substantiiva lea ovttaidlogu lokatiivva ja illatiivva hámis, de galgá pronomen leat ovttaidlogu akkusatiivva/genetiivva hámis. Go substantiiva lea máŋggaidlogu komitatiivva hámis, de sáhttá pronomen maid leat máŋggaidlogu akkusatiivva/genetiivva hámis.

• 'Goappá' mánás lea bátnevárka?
• 'Guđe' hildui borddát girjjiid?
• 'Guđiiguin' mašiinnaiguin lea álkimus goarrut?
• 'Guđiid' mašiinnaiguin lea álkimus goarrut?
• 'Man' mánás lea bátnevárka?

'Mii' ja 'gii' pronomeniin leat maid eará njuolggadusat. 'Gii' geavahuvvo ovttas substantiivvain dušše ovttaidlogu ja máŋggaidlogu nominatiivvas ja essiivvas.

Go pronomen lea ovttaidlogu nominatiivvas, de lea substantiiva máŋggaidlogu akkusatiivva/genetiivva hámis:

• 'Mii' heđiid dus lea?
• 'Gii' gussiid dohko bođii?

'Man' pronomena maŋábealde lea substantiiva ovttaidlogus, ja dalle lea mearkkašupmi "guhtemuš". Substantiiva mii čuovvu ovttaidlogu akkusatiivva 'maid' lea máŋggaidlogu akkusatiivvas, ja mearkkašupmi lea dalle "makkár":

• 'Maid' herskuid galggašii alla hearráide guossohit?
• 'Man' biilla áiggut oastit?

Go pronomen lea máŋggaidlogu nominatiivvas, de sáhttá substantiiva maiddái leat máŋggaidlogu akkusatiivva/genetiivva hámis, ja dalle lea mearkkašupmi "makkár". Jus substantiiva lea máŋggaidlogu nominatiivvas, dalle lea dábálaš mearkkašupmi:

• 'Mat' vehkiid bat barggu gaskan vulget?
• 'Mat' veahkit dus leat?
• 'Geat' olbmot heajain ledje?
• 'Geat' olbmuid dohko ges fárrejit?

Pronomen 'ieš' sodjá persovnna, logu ja kásusiid mielde. Pronomen čujuha cealkaga subjektii, ja galgá sojahuvvot seamma persovnna ja logu mielde go subjeakta. Pronomena kásus ges vuolgá das makkár doaibma pronomenis lea cealkagis, nu ahte subjeavttas ja pronomenis ii dárbbaš leat seamma kásus.

Nominatiiva lea pronomena vuođđohápmi. Nominatiivvas leat dušše guokte hámi. 'ieš' geavahuvvo ovttaidlogus ja 'ieža' fas guvttiidlogus ja máŋggaidlogus:

• Gal mun 'ieš' čálán.
• Gal doai 'ieža' čállibeahtti.
• Gal sii 'ieža' čállet.

Akkusatiiva lea objeavtta kásus. Akkusatiivahámi oažžu go laktá iešguđet persovnnaid oamastangehčosiid 'ieža'-sátnái. Dasa laktásit bárrastávvalsubstantiivvaid gehčosat:

• Don lávet 'iežat' láitit.
• Mii leat 'iežamet' govven.
• Soai rámpoba 'iežaska'.

Genetiiva lea kásus mii almmuha oamasteaddji. Akkusatiivva ja genetiivva hámit leat ovttaláganat:

• Mun buvttán 'iežan' girjji.
• Doai viežžabeahtti 'iežade' reaga.
• Sii hupmet 'iežaset' ságaid.

Genetiiva geavahuvvo maid pre- ja postposišuvdnadajaldagain, omd. Ean fuola su 'iežame' mielde.

Illatiiva lea kásus mii mii dábálaččat čájeha lihkadeami masa nu. Illatiivahámi oažžu go laktá iešguđet persovnnaid oamastangehčosiid 'alcces'-hápmái. Dasa laktásit bárrastávvalsubstantiivvaid gehčosat. Gávdnojit maid oanehis hámit main bárrastávvalsubstantiivvaid gehčosat laktásit 'alcca-' dahje 'alcce-' hámiide:

• Son dahká 'alccesis/alcces' bárttiid.
• Moai oste 'alcceseame/alcceme' ođđa biilla.
• Doai rabaide 'alcceseatte/alccede' konttu báŋkkus.

Lokatiiva lea kásus mii dábálaččat muitala ahte juoga lea mas nu dahje vuolgá mas nu eret. Kásus sáhttá maid muitalit oamasteami. Lokatiivahámi oažžu go laktá bárrastávvalsubstantiivvaid oamastangehčosiid 'alddi'-hápmái. Guvttiid- ja máŋggaidlogus sáhttá lokatiivva ráhkadit 'alddiin'-hámiin go dasa laktá oamastangehčosiid:

• Itgo oainne 'alddát' sivaid?
• Soai leaba 'alddiska/alddiineaskka' viežžan ruđaid.
• Mis lea 'alddámet/alddiineamet' biila.

Komitatiiva lea kásus mii dábálaččat čájeha ahte juoga lea mainna/geainna nu. Komitatiivva oažžu go laktá kásusgehčosa -in ja oamastangehčosiid 'ieža'-hápmái:

• Son lávllodii 'iežainis'.
• Soai leaba 'iežaineaskka' jurddašan ahte dál ii gánnát biilla oastit.

Essiiva lea kásus mii muitala dili dahje iešvuođa birra. Essiivahámi oažžu go laktá oamastangehčosiid 'iehčan'-hápmái: Gal moai birgejetne 'iehčaneame'.

Sámegielas leat čuovvovaš resiprohka pronomenat:

• nubbi nuppi
• goabbat guoibmi
• guhtet guoibmi

nubbi nuppi sojahuvvo kásusiid mielde ovttaidlogus ja máŋggaidlogus. Ovttaidlogus leat goappaš sánit ovttaidloguhámis, ja máŋggaidlogus fas leat goappaš sánit máŋggaidloguhámis. Ovttaidloguhámit geavahuvvojit guovtti olbmo birra, ja máŋggaidloguhámit ges geavahuvvojit go lea sáhka eambbo go guovtti olbmos. Vuosttaš lađas lea nominatiivahámis, ja nubbe lađas ges sodjá kásusiid mielde. 'nubbi' sodjá dego dábálaš bárrastávvalsubstantiiva:

• Moai liikojetne 'nubbi nubbái'.
• Sii ledje hárbman 'nuppit nuppiide'.
• Soai oaččuiga skeaŋkka 'nubbi nuppis'.

goabbat guoibmi geavahuvvo guovtti olbmo birra. 'goabbat' ii sojahuvvo. 'guoibmi' sojahuvvo buot kásusiid mielde ovttaidlogus, ja dasa laktásit guvttiidlogu persovnnaid oamastangehčosat, namalassii 'moai', 'doai' ja 'soai'. 'guoibmi' sodjá dego dábálaš bárrastávvalsubstantiiva:

• Moai liikojetne 'goabbat guoibmáseame'.
• Soai oaččuiga skeaŋkka 'goabbat guoimmiska'.
• Doai oinniide 'goabbat guoimmáde'.

guhtet guoibmi geavahuvvo go lea sáhka eambbo go guovtti olbmos. 'guhtet' ii sojahuvvo. 'guoibmi' sojahuvvo kásusiid mielde, ja sáhttá leat sihke ovttaid- ja máŋggaidlogus. Dasa laktásit máŋggaidlogu persovnnaid oamastangehčosat, namalassii 'mii', 'dii' ja 'sii'. 'guoibmi' sodjá dego dábálaš bárrastávvalsubstantiiva:

• Mii liikot 'guhtet guoibmáseamet'.
• Mii liikot 'guhtet guimmiidasamet'.
• Sii ledje hárbman 'guhtet guoibmáseaset'.
• Sii ledje hárbman 'guhtet guimmiidasaset'.
• Dii oaččuidet skeaŋkka 'guhtet guoimmisteattet'.
• Dii oaččuidet skeaŋkka 'guhtet guimmiineattet'.

Resiprohka pronomenat eai sojahuvvo nominatiivvas.

Akkusatiiva lea objeavtta kásus:

• Soai dovdaba 'goabbat guoimmiska'.
• Soai dovdaba 'nubbi nuppi'.
• Sii dovdet 'guhtet guoimmiset/guimmiideaset'.
• Sii dovdet 'nuppit nuppiid'.

Genetiiva lea kásus mii almmuha oamasteaddji, omd. Mii bearráigeahččat 'guhtet guoibmámet/guimmiideamet' mánáid. Genetiiva geavahuvvo maid pre- ja postposišuvdnadajaldagain, omd. Ean birge 'goabbat guoibmáme' haga.

Illatiiva lea kásus mii dábálaččat čájeha lihkadeami masa nu:

• Sii addet 'nuppit nuppiide' liđiid.
• Sii addet 'guhtet guoibmáseaset/guimmiidasaset' liđiid.

Lokatiiva lea kásus mii dábálaččat muitala ahte juoga lea mas nu dahje vuolgá mas nu eret:

• Mii oaččuimet 'guhtet guoimmisteamet/guimmiineamet' liđiid.
• Sii gulle ságaid 'nuppit nuppiin'.

Komitatiiva lea kásus mii dábálaččat čájeha ahte juoga lea mainna/geainna nu:

• Soai čeargguiga 'goabbat guimmiineaskka'.
• Sii čergo 'nuppit nuppiiguin'.
• Sii čergo 'guhtet guimmiineaset/guimmiideasetguin'.

Essiiva lea kásus mii muitala dili dahje iešvuođa birra. Essiivageažus lea -n: Soai dahkaluttaiga 'nubbi nubbin'.

Sámegielas leat máŋga eahpemearálaš pronomena. Eahpemearálaš pronomenat eai čujut dihto persovnnaide eaige áđaide konteavsttas, ja dat leat sánit nugo 'buohkat' ja 'ii oktage'. Sámegielas dat sáhttet birget okto dahje leat substantiivva attribuhttan. Go geavahuvvojit okto, de sojahuvvojit buot kásusiid mielde. Dalle dat sodjet juogo bárrastávval-, bárahisstávval dahje kontrákta substantiivvaid minstariid mielde.

Ollu eahpemearálaš pronomenat eai sojahuvvo go leat substantiivva attribuhttan. Dalle go pronomenat sojahuvvojit ovddabealde substantiivva, de dat čuvvot dábálaš kongrueansanjuolggadusaid.

Dábálaš kongrueansanjuolggadusat:

• Pronomen sojahuvvo seamma kásusis go substantiiva, earret ovttaidlogu illatiivvas ja lokatiivvas ja máŋggaidlogu komitatiivvas.
• Ovttaidlogu illatiivvas ja lokatiivvas lea pronomen ovttaidlogu akkusatiivva/genetiivva hámis.
• Go substantiiva lea máŋggaidlogu komitatiivvas, de sáhttá pronomen leat máŋggaidlogu akkusatiivva/genetiivva hámis dahje máŋggaidlogu komitatiivva hámis.

Čuovvovaš eahpemearálaš pronomenat čujuhit ollu olbmuide dahje áđaide:

• buohkat
• buot
• juohke
• juohkehaš
• eanas, eanaš
• eatnagat
• ollugat

Pronomenat 'buohkat', 'juohkehaš', 'eatnagat' ja 'ollugat', eai sáhte leat substantiivva attribuhttan, ja pronomen 'juohke' fas ii birge okto cealkkalahttun, muhto geavahuvvo álo ovttas substantiivvain. 'buot' ja 'eanas, eanaš' birgejit okto ja sáhttet maid leat substantiivva attribuhttan. 'buot' ii sojahuvvo obanassiige, ja 'eanas, eanaš' eai sojahuvvo ovddabealde substantiivva.

'buohkat' ja 'juohkehaš' sodjet bárrastávvalsubstantiivvaid minstara mielde. 'buohkat' sodjá dušše máŋggaidlogus ja 'juohkehaš' sodjá ovttaidlogus. Go dat leat subjeaktan cealkagis, de 'buohkat' gáibida vearbba máŋggaidlogus ja 'juohkehaš' fas gáibida vearbba ovttaidlogus:

• Máret muitalii ságaid 'buohkaide'.
• 'Buohkat' barge leavssuid.
• Máret muitalii ságaid 'juohkehažžii', gii gillii gullat.

'eanas', 'eatnagat' ja 'ollugat' sodjet bárahisstávvalsubstantiivvaid minstara mielde. 'eatnagat' ja 'ollugat' sojahuvvojit máŋggaidlogus, ja gáibidit vearbba máŋggaidlogus go leat subjeaktan cealkagis:

• 'Ollugat' leat suorganan.
• Dáhpáhus váikkuhii 'eatnagiidda'.
• 'Eatnasiin' lea golgodávda.
• 'Eanas' olbmuin lea golgodávda.

'buot' ja 'juohke' eai sojahuvvo. 'buot' birge okto nominatiivvas ja akkusatiivvas:

• Elle biehku 'juohke' duššiin.
• Albert lea borran 'buot'.
• Albert lea borran 'buot' gáhkuid.

Eanas dáin čuovvovaš eahpemearálaš pronomeniin leat gažaldat- ja relatiivapronomenat ovttas -ge- partihkkaliin ja biehttalanvearbbain. Dat čujuhit váilevaš dahje unnánaš ovttadahkii:

• (ii) mihkkege
• (ii) oktage
• (ii) giige
• (ii) guhtege
• (ii) goabbáge
• (ii) makkárge
• uhccán, unnán
• veaháš, veháš

Buot pronomenat birgejit okto ja sáhttet doaibmat substantiivva attribuhttan. Pronomenat 'uhccán, unnán', 'veaháš, veháš' ja 'makkárge' eai sojahuvvo ovddabealde substantiivva. Eará pronomenat čuvvot dábálaš kongrueansanjuolggadusaid go leat attribuhttan. Fuomáš ahte biehttalanvearba sojahuvvo cealkaga subjeavtta mielde:

• Mus leat 'unnán' biktasat.
• Mánás lea 'veaháš' nuorvu.
• Mun in leat ožžon 'ovttage' olbmos vástádusa.
• Moai ean leat lohpidan 'goappáge' bargái eambbo bálkká.
• Ii 'oktage' olmmoš boahtán čoahkkimii.
• Mis eai leat 'makkárge' heađit.

Go pronomenat leat okto cealkkalahttun, de dat sojahuvvojit kásusiid mielde. Pronomenat maidda laktása -ge partihkal eai sojahuvvo máŋggaidlogu komitatiivvas. 'oktage' 'guhtege' ja 'goabbáge' sojahuvvojit bárrastávvalsubstantiivvaid minstara mielde. Kásusgehčosat bohtet ovddabeale partihkkala:

• Mun in oaidnán 'ovttage'
• Son ii fuola 'ovttaidge' sabehiid.
• Moai ean liiko 'goabbáige'.
• Ii 'guđesge' lean niesti mielde.

'makkárge' sojahuvvo bárahisstávvalsubstantiivvaid minstara mielde. Dát pronomen geavahuvvo dábálaččat ovttas substantiivvain. Dat birge maiddái okto, áinnas go 'makkár' lea juo namuhuvvon konteavsttas.

• 'Makkára' don siđat? In duđa 'makkáriige'.
• In fuola 'makkárage'.

'Mihkkege' ja 'giige' pronomeniid sojaheapmi spiehkasta veahá pronomeniid dábálaš sojaheamis. Ovttaidlogu nominatiivvas, akkusatiivvas ja lokatiivvas ja máŋggaidlogu nominatiivvas ja akkusatiivvas leat sihke guhkes ja oanehis sojahanhámit:

• Moai ean muital 'maidege/maide' 'geasage'.
• Piera ii bala 'mastege/masge'.
• Seahkas ii leat 'mihkkege/mihkke'.

Gažaldat- ja relatiivapronomeniid sáhttá maid laktit sániide 'vaikko', 'feara' ja 'nu', ja dalle dat mearkkašit "gii/mii ihkinassii":

• vaikko mii
• vaikko gii/guhte/guhtemuš
• vaikko goabbá
• vaikko makkár
• feara mii
• feara gii
• feara makkár
• mii nu
• gii nu
• makkár nu

Buot pronomenat birgejit okto ja sáhttet maid leat substantiivva attribuhttan, earret ovttastumit main lea 'gii' ja 'nu'. Dat eai sáhte leat substantiivva attribuhttan. Ovttastumit main lea 'makkár' ja 'guhtemuš' eai sojahuvvo substantiivva ovddabealde. Eará pronomenat čuvvot dábálaš kongrueansanjuolggadusaid:

• Mun oasttán 'vaikko makkár' herskuid.
• Son náitala 'vaikko goappáin' oappáin.

Go pronomenat leat okto cealkkalahttun, de dat sojahuvvojit visot kásusiin:

• Son buđalda 'vaikko mainna'.
• Son lea 'geasa nu' muitalan ságaid.
• Sii leat 'feara geas' bivdán veahki.
• Elle gal jáhkká 'vaikko geasa'.

Eará dábálaš eahpemearálaš pronomenat leat:

• juoga
• muhtin, muhtun
• soames, soamis
• eará, iežá

Dat birgejit okto ja sáhttet maid leat substantiivva attribuhttan. Go leat attribuhttan, de eai sojahuvvo. 'juoga' sáhttá leat akkusatiivva hámis ovddabealde substantiivva mii lea máŋggaidlogu akkusatiivvas:

• Mun sáddejin reivve 'muhtun' kantuvrii.
• Elle humai 'soames' dievdduin.
• Oahppit gávdne dieđuid 'eará' girjjiin.
• Iigo dát dohkkešii 'juoga' masa?

'eará, iežá' sojahuvvojit bárrastávvalsubstantiivvaid minstara mielde, ja 'soames, soamis' ja 'muhtin, muhtun' sojahuvvojit ges bárahisstávvalsubstantiivvaid minstara mielde. Fuomáš ahte pronomenis 'soames, soamis' lea dássemolsašupmi:

• Lean 'earáin' gullan ságaid.
• Ánne lea 'soapmásii' suhttan.
• Oahpaheaddji lea dušše 'muhtumiidda' juohkán doarjjaárkkaid.

Pronomenis 'juoga' lea sierralágan sojaheapmi:

• Gealláris gullo 'juoga'.
• Gulan 'juoidá' gealláris.
• Mánát leat 'juosat' dolvon biilačoavdagiid.
• Máhtte lea 'juostá' leamaš, gos liikui bures.
• Ii mihkkege nu heittot, ahte 'juonin' ii leat buorre.

'juoga' pronomena sáhttá maid sojahit dainna lágiin ahte ovttasta dan 'mii' pronomena sojahanhámiiguin, nugo 'juoga mas', 'juoga masa'. Dát lea erenoamáš dábálaš illatiivvas ja lokatiivvas, go 'juosat' ja 'juostá' čujuhit dušše báikái:

• Son lea 'juosat' darvánan.
• (Son lea darvánan muhtin báikái).
• Son lea 'juoga masa' darvánan.
• (Son lea darvánan muhtin áhtii).
• Son lea 'juostá' leamaš mielde.
• (Son lea leamaš mielde muhtin báikkis).
• Son lea 'juoga mas' leamaš mielde.
• (Son lea leamaš mielde muhtin áđas, omd. teáhterbihtás).

Čuovvovaš pronomeniin lea guovtti olbmos dahje áššis sáhka, ja dain lea juogo "sihke/ja"- mearkkašupmi dahje "dušše nubbi"-mearkkašupmi:

• goappašagat sihke/ja
• goappašat sihke/ja
• guktot sihke/ja
• juobbá dušše nubbi
• nubbi dušše nubbi

Eanas pronomenat birgejit okto ja sáhttet leat substantiivva attribuhttan, earret 'goappašagat', mii ii sáhte leat attribuhttan. 'goappašagat', 'juobbá' ja 'nubbi' sojahuvvojit bárrastávvalsubstantiivvaid minstara mielde. 'goappašagat' lea máŋggaidlogu hápmi ja sodjá nappo dušše máŋggaidlogus. Substantiivvaid ovddabealde čuvvot 'nubbi' ja 'juobbá' dábálaš kongrueansanjuolggadusaid:

• Mun adden 'goappašagaide' skeaŋkka.
• Elle válljii 'nuppi'.
• Elle válljii 'nuppi' báiddi.
• Mun adden 'nuppi' mánnái skeaŋkka.
• Son oaččui 'nuppi' mánás reivve.
• Son vállje 'juoppá' máná.
• Fertet 'juoppá' áššis dahkat mearrádusa.

'goappašat' sojahuvvo bárahisstávvalsubstantiivvaid minstara mielde máŋggaidlogus, ja 'guktot' fas sojahuvvo kontrákta substantiivvaid minstara mielde máŋggaidlogus. Substantiivva ovddabealde 'goappašat' čuovvu dábálaš kongrueansanjuolggadusaid. 'guktot' bissu máŋggaidlogu akkusatiivva/genetiivva hámis substantiivva ovddabealde eanas kásusiin, namalassii 'guktuid', maiddái ovttaidlogu substantiivvaid ovddabealde. Máŋggaidlogu nominatiivvas geavahuvvo hápmi 'guktot', ja máŋggaidlogu lokatiivva ovddabealde lea maid pronomenis máŋggaidlogu lokatiivahápmi.

• Son čállá 'guktuid' gieđaiguin.
• Son čállá 'goappašiid/goappašiiguin' gieđaiguin.
• Elle oaččui 'goappašiin' mánáin/'goappašiid' mánás skeaŋkka.
• Elle oaččui 'guktuin' mánáin/'guktuid' mánás' skeaŋkka.