Syntáksa

Sámegillii | På norsk | In English

Ruovttoluotta grammatihka váldosiidui.

Davvisámegiela dievaslaš cealkagiin galgá leat goitge okta vearba mii lea sojahuvvon persovnna ja áiggi mielde. Dábálaš muitalancealkagis lea dávjá maiddái subjeakta, mii muitala gii čađaha dagu. Vearba sojahuvvo subjeavtta mielde. Ovdamearkkat subjeavttain ja subjeavtta haga:

  • Borgá.
  • Moai bohte.

Váldo- ja oalgecealkagat

Váldocealkka sáhttá doaibmat okto, iige dárbbaš gullat nuppi cealkagii: Mun oainnán viesu. Guokte váldocealkaga sáhttá laktit oktii konjunkšuvnnain, omd. ja, muhto:

  • Soai lohkaba girjji ja guldaleaba Sámi rádio.
  • Mun jugan gáfe, muhto in juga deaja.

Oalgecealkka ii doaimma okto, muhto lea váldocealkaga oalgi, ja álggahuvvo subjunkšuvnnain, nugo ahte, go, dahje relatiiva pronomeniin. Davvisámegielas lea seammá sátneortnet oalgecealkagis ja váldocealkagis. Loga eanet konjunkšuvnnain ja subjunkšuvnnain ja relatiiva cealkagiin:

  • Mun oainnán 'ahte viessu buollá'.
  • Soai dadjaba 'ahte busse ii boađe'.
  • 'Go mánná oađđá', de eadni vuoiŋŋasta.
  • Don oaččut borrat, 'go mii ollet ruoktot'.

Kongrueansa

Kongrueansa (ovttahápmásašvuohta) lea go nubbi lahttu sojahuvvo nuppi ektui. Sámegielas galgá leat kongrueansa subjeavtta ja verbála gaskkas. Subjeakta sojahuvvo logu ja persovnna mielde. Jus subjeakta lea 3. persovnna ovttaidlogus, de galgá maiddái vearba leat 3. persovnna ovttaidlogus. Vearbba ja subjeavtta gaskkas lea dievaslaš kongrueansa:

  • Mun 'lávllun'.
  • Don 'lávllut'.
  • Moai 'lávlo'.
  • Soai 'lávluba'.
  • Sii 'lávlot'.

Kongrueansa galgá maiddái leat adjektiivva predikatiivva hámi ja dan substantiivva gaskkas. Jus substantiiva lea máŋggaidlogus, de galgá maiddái adjektiiva leat máŋggaidlogus. Fuobmá ahte guvttiidlogu pronomenat adnojuvvojit leat máŋggaidlogus dán oktavuođas:

  • Viessu lea 'fiskat'.
  • Viesut leat 'fiskadat'.
  • Elle lea 'čeahppi'.
  • Soai leaba 'čeahpit'.
  • Mun lean 'jođáneamos'.
  • Doai leahppi 'jođánepmosat'.

Galgá maiddái leat kongrueansa subjeavtta ja ieš-pronomena gaskkas, ja habitiivva (geas lea juoga) ja ieš-pronomena gaskkas. 'ieš' geavahuvvo refleksiiva pronomenin, ja čujuha cealkaga subjektii/habitiivii. Dalle galgá pronomenis leat lohko- ja persovdnakongrueansa.

  • 'Mun' in gávnna 'iežan' girjji.
  • 'Moai' oste 'alcceme' ođđa biilla.
  • 'Márjá' lea dušše 'alcces' viežžan mielkki.
  • 'Sudnos' lea 'addiska' biila.
  • 'Áhkku' jurddašii 'iežainis' ahte gal dat manná bures.

Loga eambbo 'ieš'-pronomena sojaheamis.

Subjeavtta ja resiprohka pronomeniid gaskkas galgá maid leat kongrueansa. Resiprohka pronomenat čujuhit cealkaga subjektii. Dalle galgá pronomenis ja subjeavttas lea lohko- ja persovdnakongrueansa.

  • 'Moai' liikosteimme 'goabbat guoibmáseame'.
  • 'Soai' leigga 'goabbat guoimmiska' ožžon čoavdagiid.
  • 'Dii' digaštallabehtet dušše 'guhtet guimmiineattet'.
  • 'Mii' fertet oahppat 'nuppit nuppiin'.

Loga eambbo resiprohka pronomeniin.

'mus-lea'-cealkagiin (habitiiva-cealkagiin) ja eksistensiálacealkagiin kongruerejit logut. Loga eanet dan birra dás.

Nomengihpu siskkabealde sáhttá maiddái gáibiduvvot kongrueansa. Go lohkosátni dahje pronomen leat seammá gihpus go substantiiva, de substantiiva oažžu kásusa dábálaš njuolggadusaid mielde. Muhto lohkosátni ja pronomen čuvvot kongrueansanjuolggadusaid. Ovdamearkkat: Mun liikon 'dien girjái'. Soai boahtiba 'golmmain mánáin'.

Substantiivva ja lohkosáni/pronomena gaskkas leat beallekongrueansa. Dat mearkkaša ahte galget leat seammá logus, muhto ii vealtameahttun seammá kásusis. Lohkosátni ja pronomen čuvvot sullii seammá njuolggadusaid, muhto nominatiivvas lohkosánit leat earáláganat, loga eanet dan birra dás. Dievaskongrueansa pronomena ja substantiivva gaskkas lea eanaš kásusiin. Spiehkastagat leat lokatiiva ja illatiiva, sihke ovttaidlogus ja máŋggaidlogus. Go substantiiva lea lokatiivvas dahje illatiivvas, de pronomen/lohkosátni lea genetiivvas. Komitatiiva máŋggaidlogu gihpuin sáhttá válljet juogo dievas- dahje beallekongrueanssa. Vuolábeale tabealla čájeha kongrueansanjuolggadusaid. Das leat gihput čujuheaddji dat-pronomeniin. Go lea beallekongrueansa, de lea rukto suivejuvvon.

Kongrueansa
Ovttaidlohku Máŋggaidlohku
Nom. dat mánná dat mánát
Akk./Gen. dan máná daid mánáid
Ill. dan mánnái daidda mánáide
Lok. dan mánás dain mánáin
Kom. dainna mánáin daiguin mánáiguin, daid mánáiguin
Essiiva danin mánnán

Lohkosániide lassin dát njuolggadusat gusket maiddái čujuheaddji pronomeniidda, gažaldat/relatiiva pronomeniidda, muhtun eahpemearálaš pronomeniidda ja ovtta adjektiivii: buorre .

Go čujuheaddji pronomen ja lohkosátni lea seammá gihpus go substantiiva, de goappašagat kongruerejit dábálaš njuolggadusaid mielde. Adjektiiva ii kongruere, earret buorre:

  • Mun adden ruđa 'dan guovtti mánnái'.
  • Moai bártideimme 'dainna njeljiin boares dihtoriin'.
  • Son čuojahii gitára 'iežas golmmain buriin suorpmain'.

Nomengihpus sáhttá maid leat relatiivacealkka. De galgá relatiivapronomen kongrueret nomengihpu oaivesániin logu dáfus. Jus oaivesátni lea ovttaidlogus, de galgá relatiivapronomen maid leat ovttaidlogus.

  • 'Áššit' 'maiguin' mii leat bargan, eai leat vel loahpahuvvon.
  • Dat 'bárdni' 'gii' dien rukses viesus orru, lea fárreme.
  • 'Sii' 'geat' buhcet golgodávddain, fertejit jávkat barggus.

Loga eambbo relatiiva cealkagiin.

Miehtancealkagat

Sámegielas earuhit biehttalancealkagiid ja miehtancealkagiid. Miehtancealkagiin ii leat biehttalanvearba. Miehtanvearba sojahuvvo subjeavtta mielde.

  • Son 'diđii' buot.
  • Mihkkal 'lea' skuvllas.
  • Moai 'vurde' busse.

Biehttalancealkagat

Sámegielas lea sierra biehttalanvearba: ii. Biehttalanvearba lea veahkkevearba mii geavahuvvo váldovearbbain ovttas. Biehttalanvearba sojahuvvo subjeavtta mielde. Váldovearba lea biehttalanhámis biehttalanvearbba maŋŋel, iige sojahuvvo subjeavtta mielde. Váldovearba sojahuvvo áiggis, juogo dálá áiggis dahje vássán áiggis. Loga eanet biehttalanvearbbas dás.

  • Son 'ii dieđe' buot.
  • Son 'ii diehtán' buot.
  • Mihkkal 'ii leat' skuvllas.
  • Mihkkal 'ii lean' skuvllas.
  • Moai 'ean vuordde' busse.
  • Moai 'ean vuordán' busse.

Veahkkevearba ja váldovearba

Cealkagis sáhttet leat máŋga vearbba. Dábálaččat dušše vuosttaš vearba sojahuvvo persovnna mielde. Eará vearbbat eai sojahuvvo, dat lea nu gohčoduvvon infinihtta vearbbat. Ovdamearkkat: Mun 'in boađe'. Soai 'eaba boađe'.

Vuosttaš vearba lea veahkkevearba, maŋit vearba lea váldovearba. Sámegielas leat golmmalágan veahkkevearbbat: leat-vearba, biehttalanvearba ja modála veahkkevearbbat.

leat-vearbba maŋŋel sáhttá váldovearba leat juogo perfeakta partisihpas dahje aktio essiivvas:

  • leat + perfeakta partisihppa: Moai 'letne gárvodan'.
  • leat + aktio essiiva: Áhkku 'lea bassame' biktasiid.

Biehttalanvearbba maŋŋel lea váldovearba biehttalanhámis, juogo dálá áiggis dahje vássánáiggis:

  • ii + dálá áigi: Soai 'eaba oro' dás.
  • ii + vássánáigi: Mii 'eat joksan' busse.

Modála veahkkevearbba maŋŋel galgá váldovearba leat infinitiivvas:

  • máhttit + infinitiiva: Issát 'máhttá rehkenastit'.
  • lávet + infinitiiva: Mu váhnemat 'láveba diggot'.

Cealkagis sáhttet leat eanet veahkkevearbbat maŋŋálaga. Dušše vuosttaš vearba sojahuvvo persovnna ja logu mielde. Eará vearbbaid hámiid mearrida vearba mii lea ovddabealde. Biehttalanvearbba maŋŋel čuovvovaš vearba galgá leat biehttalanhámis, modála vearbba maŋŋel galgá čuovvovaš vearba lea infinitiivvas jnv. Ortnet lea álo dákkár: biehttalanvearba + leat-vearba + modála veahkkevearba + váldovearba.

Ovdamearkkat:

  • ii+máhttit+váldovearba: Elle ii máhte sihkkelastit.
  • leat+áigut+váldovearba: Soai leaba áigon veahkehit min.
  • ii+leat+sáhttit+váldovearba: Moai ean leat sáhttán boahtit ovdal.

Dás sáhtát lohkat eanet veahkkevearbbain.

Gažaldatcealkagat gažaldatsániin

Gažaldatcealkagiid sáhttá ráhkadit guovtti ládje, juogo gažaldatsániin dahje gažaldatpartihkkaliin -go. Sámegielas leat máŋga gažaldatsáni, earret eará gažaldatpronomenat mat sojahuvvojit kásusiin. Eará gažaldatsánit leat: gos, gosa, movt/mo, manne, makkár, goas, galle. Ovdamearkkat:

  • 'Gos' don boađát?
  • 'Manne' jearat mus?
  • 'Galle' máná dus leat?
  • 'Maid' don ostet?
  • 'Gosa' don leat fárren?

Go vástida gažaldahkii mas lea gažaldatsátni, de vástádusas galgá leat lađas mii lea seammá kásusis go gažaldatsátni. Nu lea maiddái dalle go vástida dušše ovttain sániin. Ovdamearkkat:

  • 'Gos' don boađát? Mun boađán 'gávpogis'.
  • 'Geainna' Elle hupmá? Son hupmá 'áhčiin'.
  • 'Maid' don ostet? Osten 'jáhka'.
  • 'Gosa' don leat fárren? Mun lean fárren 'Detnui'.
  • 'Geasa' don riŋget? 'Eadnái'.

go-jearaldagat

Sámegillii ráhkada juo/ii-jearaldagaid go laktá go-partihkkala verbii:Boađát go odne? dahje Boađátgo odne?. Vástida vearbbain: In boađe dahje De boađán .

Sáhttá maiddái biehttalancealkagis ráhkadit gažaldatcealkaga. Dalle galgá go lasihuvvot biehttalanverbii:

  • It go leat geargan? In leat.
  • Eai go dus leat mánát? De leat. Guokte nieiddaža.
  • Ean go moai leat dáppe ovdal leamaš? Ean leat.

go sáhttá maid laktit eará sániide go verbii. Muhto sátni ferte leat vuosttažin cealkagis. Sátni masa go laktása, lea čalmmustahtton, dahje biehttaleaddji jus lea biehttalanvearba:

  • Guovdageidnui go vulggii Piera? Guovdageidnui fal.
  • Munnje go lea diet reive? Dutnje fal.
  • Ieš go leat gorron gávtti? In leat.

Fuobmá ahte go maiddái sáhttá leat subjunkšuvdna.

Relatiiva cealkagat

Relatiiva cealkagat leat oalgecealkagat. Relatiiva pronomen álggaha relatiivacealkaga. Sámegielas geavahuvvo gažaldatpronomen maiddái relatiivapronomenin. Pronomen čujuha gihppui mii lea lađas váldocealkagis. Pronomen mii čujuha dávviriidda, ja pronomenat gii, guhte, guhtemuš, goabbá čujuhit olbmuide. Relatiiva pronomenat sojahuvvojit logus ja kásusis. Loga eanet relatiiva pronomeniin dás: gažaldat- ja relatiiva pronomenat.

Ovdamearkkat:

  • Son, 'gii' ovddemus olle mollii, vuoitá.
  • In bora dan, 'mii' lea beavddis čužžon beaivvi.

Cealkagis ferte leat relatiiva pronomen:

  • In liiko dasa, 'maid' ikte gullen.
  • Mii sáhttit atnit daid niibbiid, 'maid' mun ikte osten.

Muitte ahte relatiiva pronomen oažžu kásusa relatiivacealkaga siskkobealde. Dát mearkkaša ahte pronomen ja gihppu masa dat čujuha, eai dárbbaš leat seammá kásusis. Muhto galget álo leat seammá logus.

Ovdamearkkat:

  • Oidnen 'su', 'geasa' Máhtte liiko.
  • Oidnen 'sin', 'geaidda' Máhtte liiko.
  • Elle osttii 'dan jáhka', 'mas' leat lummat.
  • Elle osttii 'daid jáhkaid', 'main' leat lummat.
  • 'Dat olmmoš', 'geainna' dii humaidet, lea mannan.
  • 'Dat olbmot', 'geaiguin' dii humaidet, leat mannan.

'mus-lea'-cealkagat (habitiiva cealkagat) ja eksistensiála cealkagat

Sámegielas ii leat vearba maid mearkkaša 'å ha'. Dan sajis geavaha leat-vearbba oktan substantiivva dahje pronomena lokatiiva hámiin: Elles lea beana.

'mus-lea'-cealkagis leat unnimusat golbma gihpu; dat geas lea juoga, leat-vearba ja dat mii olbmos lea. Dat geas lea juoga, galgá leat lokatiivvas. Dat mii olbmos lea (subjeakta), lea nominatiivvas, ja dan mielde leat-vearba sojahuvvo. Dákkár cealkagiin leat-vearba sáhttá dušše leat 3. persovnnas. Vearba sojahuvvo juogo ovttaidlogus dahje máŋggaidlogus, dan mielde lea go sáhka ovtta dávviris dahje máŋgga dávviris. Ovdamearkkat:

  • 'Mánás' lea spábba.
  • 'Oappás' leat girjjit.
  • 'Ohppiin' lea borranboddu.
  • 'Mus' lea biila.
  • 'Dudnos' leat ollu ustibat.

Biehttaleaddji 'mus-lea'-cealkagis biehttalanvearba sojahuvvo. Leat-vearba lea biehttalanhámis. Biehttalanvearba sáhttá dušše leat 3. persovnnas. Vearba sojahuvvo ovttaidlogus dahje máŋggaidlogus, dan mielde biehttala go ahte das lea okta dahje máŋgga dávvira. Ovdamearkkat:

  • Mánás 'ii leat' spábba.
  • Oappás 'eai leat' girjjit.
  • Ohppiin 'ii leat' borranboddu.
  • Mus 'ii leat' biila.
  • Dudnos 'eai leat' ollu ustibat.

Jus ráhkada gažaldatcealkaga, de gažaldatpartihkal go galgá leat-vearba maŋŋel muitalancealkagiin, ja biehttalanvearbba maŋŋel biehttalancealkagiin. Gažaldatcealkagis mas lea gažaldatsátni, de gažaldatsátni galgá leat lokatiivvas. Ovdamearkkat:

  • 'Lea go' mánás spábba?
  • 'Leat go' oappás girjjit?
  • 'Ii go' mánás leat spábba?
  • 'Eai go' oappás leat girjjit?
  • 'Geas' lea biila?
  • 'Geas' leat ollu ustibat?

Eksistensiálacealkagat muitalit ahte juoga gávdno gos nu. Davvisámegielas geavahuvvo leat-vearba oktan substantiivvain lokatiivvas. Cealkagiin leat unnimustá golbma lađđasa: báiki gos juoga gávdno, leat-vearba ja dat mii gávdno (subjeakta), ja man mielde leat-vearba sojahuvvo. Dáin cealkagiin leat-vearba sáhttá leat dušše 3. persovnnas. Vearba sojahuvvo ovttaidlogus dahje máŋggaidlogus. Ovdamearkkat:

  • 'Gievkkanis' lea beavdi.
  • 'Lávus' leat riššat.
  • 'Norggas' ásset sápmelaččat.

Biehttalancealkagis biehttalanvearba sojahuvvo ovttaidlogus dahje máŋggaidlogus. Jearrancealkagiin laktása gažaldatpartihkal go sojahuvvon verbii, (leat-vearba muitalancealkagiin, ja biehttalanvearba biehttalancealkagiin). Ovdamearkkat:

  • Gievkkanis 'ii leat' beavdi.
  • Lávus 'eai leat' riššat.
  • 'Lea go' gievkkanis beavdi?
  • 'Leat go' lávus riššat?

Maid perfeavttas jorgaluvvo leat-vearba dárogillii: 'ha'. Dehálaš lea earuhit perfeavtta ja 'mus-lea'-cealkagiid gaskkas. Perfeavttas sojahuvvo leat-vearba cealkaga subjeavtta mielde, ja dan maŋŋel boahtá váldovearba perfeavtta partisihppan. Ovdamearkkat 'mus-lea'-huksehusain ja perfeavttain, fuobmá erenoamážit vearbasojaheami:

  • Mus 'lea' biila.
  • Mun 'lean oastán' biilla.
  • Sudnos 'lea' girji.
  • Soai 'leaba' lohkan girjji.

Imperatiiva cealkagat

Imperatiiva lea gohččunvuohki, ja dan geavaha go áigu gohččut earáid dahkat juoidá. Buot ovcci persovnnas lea sierra gohččunvuohki, muhto 2. persovnna ovttaidlogus lea dábálaččamus hápmi: Boađe deike! Juga gáfe! Dás sáhtát lohkat eanet imperatiivvas.

Imperatiivacealkagis ii leat subjeakta. Vearba sojahuvvo dattetge persovnna mielde, dan mielde geasa/geaidda olmmoš hupmá. Imperatiivacealkagis objeakta sojahuvvo akkusatiivvas, justa nugo muitalancealkagis.

  • 'Mana' ruoktot!
  • 'Vulgot' dal skuvlii!
  • 'Orrot' jaska!
  • 'Boahtti' deike!
  • 'Čájeheahkki' munnje govaid!

Gávdno maiddái biehttaleaddji imperatiiva. Biehttaleaddji imperatiivii gullet biehttalanvearba ja váldovearba mii leat biehttalanhámis. Biehttalanvearbbas lea sierra imperatiivahápmi, omd. ale lea 2. persovnna ovttaidlogus:

  • 'Ale' čiero!
  • 'Allot' vuolgge skuvlii!
  • 'Allet' huma duššiid!
  • 'Alli' boađe deike!
  • 'Allu' čájet sutnje govaid!

Dás sáhtát lohkat eanet biehttaleaddji imperatiivvas.

Passiiva cealkagat

Davvisámegielas ráhkada passiivva suorggádusain -juvvot. Bárrastávvalvearba nuppi stávvala vokála rievdá 'o':n, ja konsonánttat leat guhkimus dásis, omd. borrojuvvot ja lohkkojuvvot. Kontrakšuvdnamátta ii rievdda, omd. málejuvvot. Bárahisstávvalverbii lasihuvvo -uvvot-geažus máddagii, maŋimuš máttakonsonántii, omd. muitaluvvot.

Passiiva vearba mas lea -(j)uvvot-geažus lea kontrakšuvdnavearba, ja dan dihte ii leat dássemolsun. Nugo eará vearbbat, de kongruerejit subjeavttain logus ja persovnnas. Go cealkagis lea -(j)uvvot-geažus, de ii sáhte muitalit gii lea dahkki, nugo dárogielas.

  • Mánná 'vižžojuvvui' ruoktot.
  • Nuoraide 'lágiduvvojedje' gilvvut.
  • Bihtát galget 'gárvejuvvot' ihttážii.
  • Moai dolvojuvvuime girdišilljui.

Muhtun bárrastávvalvearbbaide lea vejolaš ráhkadit oanehis passiivva. Nuppi stávvala vokála 'o' ja konsonánttat leat guhkimus dásis, omd. borrot, lohkkot. Maiddái dát leat kontrakšuvdnavearbbat.

  • viežžat > vižžot: Mánná 'vižžui' ruoktot.
  • bidjat > biddjot: Moai 'biddjuime' bargui.
  • čállit > čállot: Dán áššis leat 'čállon' ollu giellásat.

Passiivva sáhttá maiddái ráhkadit -hallat-suorggádusain, mii lasihuvvo bárrastávvalverbii. Mátta lea geahnohis dásis, omd. borahallat, gávnnahallat, ja dákkár vearba lea bárrastávvalvearba mas lea dássemolsun sáni maŋimuš távttas. Dán passiiva hámis lea lassemearkkašupmi 'dađi bahábut'. Cealkagis mas lea -hallat-geažus sáhttá muitalit dahkki, nugo dárogielas, ja dahkki galgá leat illatiivvas.

  • gávdnat > gávnnahallat:Suola 'gávnnahalai' viesu eaiggádii.
  • vuodjit > vuojahallat: Áhkku 'vuojahalai' boastabiilii.
  • bealkit > bealkkahallat: Vázzi olbmot čuoiganláhttus 'bealkkahalle' čuoigái.

Lohkosátnegihput

Lohkosátnegihpuin leat lohkosátni ja substantiiva, omd. 'golbma máná' ja 'vihtta viesu'.

Maŋŋel lohkosáni mii lea stuorit go 1, galgá substantiiva leat ovttaidlogu genetiivvas. Vaikko substantiiva lea ovttaidlogus, de dulkojuvvo gihppu máŋggaidlohkun. Dan oaidná vearbasojaheamis. Maŋŋel 'okta' galgá substantiiva leat ovttaidlogu nominatiivvas. Dás sáhtát lohkat eanet genetiivvas.

Vearba mii gullá lohkosátnegihpuide main lea 'okta', sojahuvvo ovttaidlogus. Eará lohkosátnegihpuide vearba sojahuvvo máŋggaidlogus.

  • Mánás lea 'okta spábba'.
  • Oappás leat 'gávcci girjji'.
  • 'Guhtta máná' bohte skuvlii.
  • 'Okta mánná' bođii skuvlii.
  • Dus leat 'čuođi heađi'.

Eará kásusiin kongruerejit njuolggadusaid mielde. Váldonjuolggadus lea ahte lohkosátni ja substantiiva galget leat seammá kásusis. Spiehkastagat leat ovttaidlogu lokatiiva ja illatiiva. Ovttaidlogu lokatiivvas ja illatiivvas lea lohkosátni genetiivahámis, vaikko substantiiva lea lokatiivvas dahje illatiivvas. Dás sáhtát lohkat eanet kongrueanssas.

  • 'Golmma mánás' lei nuorvu.
  • Oahpaheaddji manai 'golmmain mánáin' girjerádjosii.
  • Hoavda riŋgii 'golmma bargái'.

Rekšuvnnat

Muhtun vearbbat gáibidit ahte substantiiva dahje pronomen lea sierra kásusis.

Lokatiiva-vearba gáibida ahte substantiiva dahje pronomen lea lokatiivvas. Dábálaš lokatiiva-vearbbat leat: ballat, beroštit, dolkat, heaitit, nohkkot, váruhit. Ovdamearkkat:

  • Mánná ballá 'stálus'.
  • Eadni berošta 'mánás'.
  • Oahppit leat dolkan 'guolis'.
  • Finnmárkulaččat heitet 'joatkkaskuvllas'.
  • Mii nohkkuimet 'niesttis'.
  • Váruhehket 'beatnagis'!

Loga eanet lokatiivvas.

Illatiiva-vearba gáibida ahte substantiiva dahje pronomen lea illatiivvas. Dábálaš illatiiva-vearbbat leat: álgit, darvánit, guoskat, heivet, liikot, suhttat. Ovdamearkkat:

  • Čakčat soai álgiba 'skuvlii'.
  • Rievssat darvána 'gillii'.
  • Málagušta guoskkai 'gáktái'.
  • Diet gákti ii heive 'munnje'.
  • Mánná liiko 'njálgáide'.
  • Eadni suhtai 'siessái'.

Loga eanet illatiivvas.

Komitatiiva-vearba gáibida ahte substantiiva dahje pronomen lea komitatiivvas. Dábálaš komitatiiva-vearbbat leat: hilbošit, háladit, humadit, ságastallat, bártidit, riidalit. Ovdamearkkat:

  • Mánná hilbošii 'áhkuin'.
  • Oahpaheaddji háladii 'rektoriin'.
  • Báhppa humadii 'konfirmánttaiguin'.
  • Mun ságastallen guhká 'doaktáriin'.
  • Soai bártideigga 'dihtoriin'.
  • Manne don riidalat 'ránnjáiguin'?

Loga eanet komitatiivvas.

Cealkkalahttu

Cealkagis sáhttet leat máŋga cealkkalahtu. Cealkkalahttu sáhttá leat eaŋkilsátni, oalgecealkka dahje sátnegihppu mii doaibmá oktan:

  • eaŋkilsátni: Moai borre 'gáhku'.
  • sátnegihppu: Moai borre 'golbma njálgga gáhku'.
  • oalgecealkka: Mun dieđán 'ahte áhkku lea boahtán'.

Cealkkalahtus lea doaibma cealkagis. Dábálaš syntávttalaš doaimmat leat subjeakta, verbála, objeakta, predikatiiva ja adverbiála.

Cealkaga subjeakta lea nominatiivvas. Subjeakta ja vearba kongruerejit persovnnas ja logus. Gávdná subjeavtta go jearrá: 'mii/gii + cealkaga vearba'. Cealkaga subjeakta sáhttá leat substantiiva, pronomen, adjektiiva, lohkosátni, vearba infinitiivahámis dahje oalgecealkka:

  • pronomen: 'Soai' álgiba skuvlii.
  • substantiiva: 'Lottit' girdiledje.
  • adjektiiva: 'Dat ruoksadat' leat čábbát.
  • lohkosátni: 'Guhtta' leat láhppon.
  • vearba infinitiivvas: 'Čállit' lea somá.
  • oalgecealkka: Lei buorre 'go don bohtet'.

Verbálas sáhttá leat okta vearba dahje eanet. Jus verbálas leat eanet vearbbat, de lea dušše okta dain finihtta. Finihtta vearba galgá kongrueret subjeavttain logus ja persovnnas. Grammatihkalaš cealkagiin ferte álo leat finihtta vearba.

  • Soai 'álgiba' skuvlii.
  • Lottit 'leat girdilan'.
  • Okta loddi 'ii leat girdilan'.
  • Moai 'letne čállime'.

Loga eanet infinihta vearbbain ja veahkkevearbbain.

Objeakta lea dábálaččat substantiiva dahje pronomen, ja dat sojahuvvo akkusatiivvas. Objeavtta gávdná go jearrá: maid/gean + cealkaga vearba + subjeakta. Objeakta sáhttá maiddái leat adjektiiva, lohkosátni, vearba infinitiivvas, oalgecealkka, ja cealkkavástta.

  • pronomen: Mun oidnen 'sudno'.
  • substantiiva: Moai letne hukseme 'viesu'.
  • adjektiiva: Mun čoggen 'daid ruoksadiid'.
  • lohkosátni: Soai válddiiga 'ovtta'.
  • vearba infinitiivvas: Skuvllas mii oahppat 'lohkat ja čállit'.
  • oalgecealkka: Mun oidnen 'ahte mánná gahčai'.
  • cealkkavástta: Mun oidnen 'máná gahččame'.

Predikatiiva muitala makkár dahje mo subjeakta dahje objeakta lea, manin dat šaddá dahje gohčoduvvo. Predikatiiva boahtá dábálaččat leat, šaddat, gohčodit-vearbbaid maŋŋel. Dát lahttu sáhttá maiddái leat substantiiva dahje adjektiiva nominatiivvas dahje essiivvas. Go predikatiiva govvida cealkaga subjeavtta, de gohčoduvvo subjeaktapredikatiivan. Subjeaktapredikatiiva galgá kongrueret subjeavttain logus. Jus predikatiiva govvida cealkaga objeavtta, de dat gohčoduvvo objeaktapredikatiivan.

Subjeaktapredikatiiva:

  • Máret lea 'oahpaheaddji'.
  • Máret šattai 'oahpaheaddjin'.
  • Moai letne 'lihkolaččat'.
  • Sii leat 'kvenat'.
  • Sii gohčoduvvojit 'kvenan'.
  • Biila lea 'divrras'.
  • Biillat leat 'divrasat'.

Objeaktapredikatiiva:

  • Mun gohčodan Iŋggá 'muoŧŧán'.
  • Soai máliiga viesu 'vielgadin'.

Adverbiála addá lassedieđuid vearbba birra, omd. goas, gos ja mo dahku dáhpáhuvvá. Leat máŋggalágan adverbiálat: habitiiva, áigeadverbiálat, báikeadverbiálat ja vuohkeadverbiálat. Adverbiála sáhttá leat ee. advearba, nomen, pre- dahje postposišuvdnagihppu ja oalgecealkka.

  • nomen: Soai leaba 'skuvllas'.
  • nomen (habitiiva): 'Mus' lea beana.
  • advearba: Sii murjejit 'čakčat'.
  • postposišuvdnagihppu: Stállu jávkkai 'vári duohkái'.
  • oalgecealkka: 'Go áhčči lei nuorra', de son barggai bohccuiguin.